erutusprotsessi esile kutsuma. · Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. · Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni Erutuvus on: · talitluslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihastekontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. · tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele ( näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutumine) · Tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 23. Bioelektrilised nähud kudedes. Muutub koe elektriline potentsiaal erutuse tagajärjel. · Üldised muutused: Tõuseb ainevahetuse intensiivsus Suureneb soojuse produktsioon Muutuvad elektrilised potentsiaalid · Spetsiifilised muutused:
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potensiaalid. Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes; mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne) 3
ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende
–pidurdavad luude pikkuskasvu PROGESTEROON: (toodetakse foliikulkestades tekkinud kollakehades) –valmistab emaka limaskesta ette viljastatud munaraku vastuvõtuks –soodustab loote arengut ERUTUVUS 1. Erutuvus. Erutuvus on elusorganismide põhiomadus. See on rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse. Avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Erutuvus tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (nt. valgus, heli, lõhnad, elektrivool) ja füüsikaliste-keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? *Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus, suureneb soojuse produktsioon, muutuvad elektrilised potentsiaalid, rakumembraanide läbilaskvuse muutumine *Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes, mitmesuguste ainete eritumine näärmetes (seedemahlad, higi, lima hormoonid jne.) 3. Kuidas jagunevad äritajad?
piisavad · ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. Ärritus - ärritaja mõju elusale koele. Erutus tekib organismi rakkudes füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. Erutus on talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaste kontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Erutusseisund tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näit. valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutused). Erutuvus rakkude ja kudede võime üle minna jõudeseisundist erutusseisundisse. Erutuvates kudedes tekkival erutusel on nii üldisi (ainevahetuse intensiivsuse tõus, soojuse produktsiooni suurenemine ning elektriliste potentsiaalide muutumine erutunud rakkudes ja koe osades) ning spetsiifilisi jooni (kokkutõmbed lihastes, mitmesuguste ainete eritumine näärmetes /seedemahlad, higi, lima
ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel.
Erutusele omased spetsiifilised tunnused närvikoel on närviimpulssie genereerimine, lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon ja näärmekoel sekreedi eritumine. Seejuures aktsioonipotentsiaali teke ilmneb enne spetsiifilise funktsionaalse efekti teket. Teatud tingimustes võib rakkude ja kudede erutus muutuda. N: väsimusseisundis närvi- ja lihaskoe erutuvus väheneb. Erutuvusjuhtivus võime erutust edasi anda, on omane kõigile erutuvatele kudedele. N: erutus, mis on tekkinud närviraku kehas, kandub edasi selle jätkele (aksonile) ja selle kaudu sünapsite vahendusel teistele närvirakkudele, lihasele või näärmele. Pidurdus erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. N: KNS talitluses on pidurdusel sama suur tähtsus kui erutuselgi. P kujutab endast omapärast talituslikku seisundit, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. P-ga
599 Respiratoorne paralüüs – hingamishalvatus Müokard – südamelihas Kontraktsioon – kokkutõmme Voolutihedus – voolutugevus läbitava juhtme ristlõike pinna kohta (A/cm2) Vigastused pärast elektritraumat Inimkeha käitub nii nagu nahkpall, mis on täidetud elektrolüüdilahusega. Tal on suur välistakistus ja hea juhtivus keha sisemuses. Põhimõtteliselt saab pärast elektritraumat eristada kahte erinevat toimemehhanismi. Ärritusefekt elektiliselt erutuvatele kudedele: elektrivool suudab inimkehas avaldada mõju mitmele koele. Siia kuuluvad müokard, lihaskond ja närvisüsteem. Nende organite osalus sõltub voolusuunast ja sellega kaasnevast elektrivoolust ja samuti voolutihedusest. Soojatootmine: energeetilise elektrivooluga toodetakse Joule’i soojust. See võib põhjustada erineva ulatusega põletusi piki voolu kulgemisteed. 600 Elundikahjustused pärast elektrivooluga kontakti Süda
annaabi.ee 
