edasi ei anta Madala tasemega impulsi filtreerimine Informatsiooni töötlemine sünaptilise summatsiooni teel Alus mälule Sünapseid kahte tüüpi ERUTUSSÜNAPSID PIDURDUSSÜNAPSID NEURONIS TOIMUV SÕLTUB ERUTUS-JA PIDURDUSSIGNAALIDE SUMMAST SÜNAPTILINE SUMMATSIOON NÄRVIRAKKU SAABUB TEATUD AJAÜHIKUS MITU ERUTUSSIGNAALI (mitmes üheaegselt aktiveerunud sünapsis impulsid summeeruvad) Vallandub närviimpulss! Kui erutussignaale vähe, siis signaal edasi ei kandu. POSTSÜNAPTILINE PIDURDUS kui pidurdavaid ja erutavaid signaale on ühepalju, siis närviimpulssi ei edastata. (närvirakku saabub üheaegselt signaal nii pidurdavate kui erutavate sünapside kaudu) Närviülekanne olemuselt keemiline, seetõttu võimalik mõjutada kunstlikult viidavate kemikaalidega (mürgid, medikamendid) Nt MORFIIN asub ülekandeaine asemele ja pärsib erutuse liikumist Valuvaigistid ja rahustid pidurdavad närviülekannet.
Mida pean teadma epilepsia haigete kohta ja kuidas saan mina neid abistada. MIS ON EPILEPSIA Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha .Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, neid erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid võib jaotada kaheks
Mediaator kiirendab infovahetust. Erutus- ja pidurdus sünapsid Signaalid saabuvad neuronisse kahesuguste sünapside kaudu: 1. Erutussünapside kaudu saabub ühel ajalhetkel mitu erutussignaali. Neuronis nende elektriimpulsid liidetakse. Summeerunud elektriimpulsid loovad suurema postsünaptilise potentsiaali ning see vallandabki närviimpulsi. 2. Pidurdussünapside kaudu kui neuronisse saabub ühel ajal võrdselt nii pidurdus kui erutussignaale, siis neuron impulssi ei edasta, sest närvirakus tekib postsünaptiline pidurdus. Küsimused 1. Miks on närvisüsteemi tööd võimalik mõjutada paljude organismi viidavate keemiliste ühenditega? Närviülekanne sünapsides on oma olemuselt keemiline ja sõltub eriliste keemiliste ainete mediaatorite toimest. 2. Milline on valuvaigistite ja rahustite toime närvi ülekandele?
Kui see lävend on aga seatud liiga madalale, muutuvad närvirakud üliaktiivseks ning reageerivad sünkroonis. Kui ülereageerimine levib üle aju, on tulemuseks langetõvehoo", selgitas Penn State'i ülikooli teadlane Timothy Jegla. ( Science Daily) 5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks? Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse tekib epileptiline hoog. Epileptilise kolde tekkimise põhjused võivad olla: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, ajukasvajad, peatraumad, ainevahetushäired, mürgitused jms. Enamasti aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. (ENE nr2) ,,Psühhosomaatilisi haigusi on palju, epilepsia sellest ei teki. Epilepsial on esiplaanil muud
Toimuvad piiratud ajuosas, aga võivad levid aka teistele ajuosadele. 3)Mitteklassifitseeritavad epileptilised hood. Hoo tüübi täpseks määramiseks on vajalik hoo võimalikult täpne kirjeldus (pealtnägijate abi) ja mõningad uuringud (elektroentsefalograafia). Diagnoositakse, kui esineb 2 või enam hoogu. Epilepsia põhjused: Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid erutussignaale ja katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse - tekib epileptiline hoog. Üsna sageli ei ole epilepsia põhjust võimalik kindlaks määrata. Tekkepõhjused võivad olla erinevad: sünnitrauma, kasvajad, peaajutraumad,infektsioonid. Epilepsia raviks on kaks võimalust: medikamentoosne ravi (ravimid) ja kirurgiline ravi. Ravima medikamentoosselt hakatakse siis, kui on olnud vähemalt kaks hoogu. Peab olema pidev ja kindel
Vastandprotsesside teooria Ewald Hering (1878): Kolme tüüpi vastandprotsessid: 1. Roheline protsess ja vastand punane protsess 2. Sinine protsess ja vastand kollane protsess 3. Valge protsess ja vastand must protsess Punase-rohelise värvipimedus: keskmise ja pika lainepikkuse kolvikesed kahjustatud. Oponentrakud taalamuse lateraalses genikulaartuumas Süntees: Kolme tüüpi kolvikesed signaliseerivad vastandrakke. Näide: Lühikese lainepikkuse kolvikesed saadavad erutussignaale, pika lainepikuse kolvikesed pidurdussignaale. erutussignaal suurem pidurdussignaalist, tajume vastavat värvust. Värvi konstantsus objekti pinna värvuse tajumise suhteline sõltumatus valgustusest. 1. Kromaatiline adaptatsioon – valguse tundlikkuse vähenemine aja jooksul. 2. Tuttavus 3. Lokaalne kontrastsus –vahetu taustaga võrdlemine (kulöörikontrast). 4. Globaalne kontrastsus – kogu nägemisväljast peegelduva keskmise valgusega võrdlemine. 3.2
annaabi.ee 
