(kestab tunde kuni aastaid) Ajukoore suurtes poolkerades on otsmikusagar, oimusagar ja hippokalamus (kõigil on oluline roll mäluprotsessides) Refleks närvisüsteemi omavate organismide kohanemisrekatsioon, mis järgneb reeglipärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. (refleks vallandub ärrituste mõjul retseptoritele, erutusimpulsid liiguvad mööda refleksikaart närvikeskusesse) Tingimatud refleksid pärilikud; instinktid (nt toidu otsimine, soo jätkamine) Tingitud refleksid kujnevad kogemuse põhjal, tingimatute reflekside baasil Mnestilise tegevuse kolm põhiprotsessi: 1) Informatsiooni omandamine (meeldejätmine) Paremini omandatakse see, mille kohta on juba teadmine/kogemus Omandamine sõltub: a) organismi üldisest aktiivsusseisundist b) kas mõte on suunatud
retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest (tingimatu refleks). Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikustes seostes. Hingamist reguleeriv keskus asub piklik ajus. Keskus jaguneb kaheks: sisse- ja väljahingamiskeskus (vasak pool innerveerib vasakut kopsu ja parem pool paremat kopsu). Hingamiskeskuse automatismiks nim selle võimet erutuda perioodiliselt ärritajate toimel, mis esinevad või tekivad hingamiskeskuses (erutusimpulsid). Hingamist mõjutab suurel määral hapniku ja süsihappegaasi sisaldus ringlevas veres. Veel tugevam kui hapniku vaegus veres on süsihappegaasi liigne hulk veres. Süsihappegaasi suure sisalduse tõttu tõuseb hingamise kiirus/sagedus. Hingamisekeskust mõjutavad ka lihase ja liigese propriretseptoritelt tulevad signaalid (kehalisel tegevusel). 25. Hingamise muutused kehalisel tööl. Hapnikuvõlg. Lihaste tegevuseks vajalik energia vabaneb orgaaniliste ainete oksüdeerimisel
Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused(toidumuretsemine, enesekaitse) ja igast refleksist võtab osa KNS-i kindel 13 piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile ja neis tekkivad erutusimpulsid kanduvad nn refleksikaare kaudu teostuselundeisse. Pärilikud e tingimatud refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju
tervikliku organina. Aju lihtsamad funkts.on sageli reflektoorsed. Refleks on kõigi NS-i omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutussele või mõjutusele. Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused(toidumuretsemine, enesekaitse) ja igast refleksist võtab osa KNS-i kindel piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile ja neis tekkivad erutusimpulsid kanduvad nn refleksikaare kaudu teostuselundeisse. Pärilikud e tingimatud refleksid mood.organismide kohanemisreaktsioonide baasi(aluse) ja on antud liigi kõigil isenditel stereotüüpsed. Tingimatute reflekside kompleksidest mood. instinktid. Kogemuste põhjal sugenevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimet. tingitud refleksiks. Nad on vähepüsivad, muutlikumad, paindlikumad või ajutised. Kestavad seni , kuni kestab neid tekitanud tegurite mõju
organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele) Refleksi ilmnemist eeldavad organismi elutähtsad vajadused- toidumuretsemine (imemisliigutused vastsündinul), enesekaitse (tõrje- ja kaitseliigutused) või mõne siseelundite talituse muutumine (vegetatiivsed refleksid). Igast refleksist võtab osa KNS-i kindel piirkond, refleksikeskus. Refleksi vallandab ärrituse mõju retseptorile (retseptoris tekkivad erutusimpulsid kanduvad refleksikaare kaudu teoselundeisse. Refleksikaare moodustavad aferentsed/vastuvõtvad närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed/välja saatvad närvid. peale signaali edastamist efektoreisse saab aju retseptorite kaudu tagasiside sellest, kas eesmärk saavutati või mitte ning signaali mittesaavutamise määrast. Tagasimõju kindlustab reaktsiooni jätkumise ja korrigeerimise, kuni eesmärk on saavutatud. Kui eesmärk saavutatakse, siis talletatakse vastav info mälus tuleviku tarbeks.
Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad: - mehhanosensorid *aeglaselt adapteeruvad kopsude venitusretseptorid (aktiivsus püsib pikka aega) *kiirelt adapteeruvad irritantretseptorid (lühikese kestusega erutusimpulsid) *hingamislihaste propriosensorid - kemosensorid *perifeersed (tundlikud hapnikurõhu ja vere pH muutuste suhtes) * tsentraalsed (tundlikud ajuvedeliku CO2 rõhu ja pH muutuste suhtes) - termosensorid (sooja- ja külmasensorid) - valusensorid Füüsiline töö: kopsude ventilatsioon suureneb nii hingamissageduse kui –mahu arvel. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ja lisatakse sinna suuremal hulgal süsinikdioksiidi kui puhkeolekus
Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad: mehhanosensorid *aeglaselt adapteeruvad kopsude venitusretseptorid (aktiivsus püsib pikka aega) *kiirelt adapteeruvad irritantretseptorid (lühikese kestusega erutusimpulsid) *hingamislihaste propriosensorid kemosensorid *perifeersed (tundlikud hapnikurõhu ja vere pH muutuste suhtes) * tsentraalsed (tundlikud ajuvedeliku CO2 rõhu ja pH muutuste suhtes) termosensorid (sooja- ja külmasensorid) valusensorid Füüsiline töö: kopsude ventilatsioon suureneb nii hingamissageduse kui –mahu arvel. Kopsusid läbinud õhu ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ja lisatakse sinna suuremal hulgal süsinikdioksiidi kui puhkeolekus
annaabi.ee 
