Tõnu Oja täitis oma rolli vägagi viisakalt ja normaalselt. Ta oleks justkui loodud sellist tegelast mängima. Kuidagi oli ta teadlik, et tema on Stammgaustiga kuidagi võrdväärne. Mis alal täpselt, selle üle võib spekuleerida. Stammgausti kohta ei välja tuua midagi erilist peale selle, et ta oli kõigist seal olijatest targeim ja rahulikeim. Ta suhtus külma närviga kõigesse, mille peale tavalised kohvikukülastajad ja ettekandjad närveerima hakkasid. Aga miks ta peakski erutuma asjade peale? Ta on ju igavik, aeg, vanim kõigist. Mitte miski ei suudaks teda rööpast välja viia, sest arvatavsti ta juba teab, mis juhtub ja saab. Isegi, kui ta ei teaks tulevikku, aimaks ta, mis teda ees ootab. Ajalugu kordab ennast pidevalt, ainult võttes teist vormi ja kuju ning uuenedes väliselt aja möödumisega. Tegeleaskuju oli selgelt erapooletu ja konservatiivne, ta ei võtnud endale pooli, ning rääkis kõigiga, kes iganes tema lauda istusid või ei istunud.
eksi. Muhv: Palun väga vabandust, aga minuga on selline imelik lugu, et erutuse korral lähevad mul magustoitude nimed segamini. Sammalhabe: Miks sa siis erutud kui sa shokolaadi jäätist sööd? Siin pole ju midagi erilist. Muhv: Ega ma siis jäätise pärast elevil ole. Mind ergutab hoopis see, et ma teiega tuttavaks sain. Olen kogu oma senise elu veetnud üksinduses ja kurbuses. Ja nüüd korraga leidsin endale suurepärased kaaslased. Selline asi paneb lausa erutuma. Kingpool: Võib-olla. Aga mind erutab igatahes ka shokolaadi jäätis. Te vaadake, kuidas ma värisen. Sammalhabe: Sa ju külmetad, oled endale jäätisega liiga teinud. Muhv: Enam ei tasu jäätist süüa. Äärmisel juhul võiks ainult mõned jäätised tagavaraks kaasa võtta. Mul on autos külmutuskapp. Kingpool: Vahva! Me võtame kasvõi kaheksaks nädalaks jäätised kaasa. Muhv: Aga häda on selles, et külmutuskapp külmetab ainult siis, kui auto seisab. Sõidu ajal
Aluseks:unenägu,nägemus.Loome prots. oluline osa:alateadvus."Ankruketi lõpp on laulu algus". Dadaistlik-"Rroosi selaviste"Dadaism-L-Eur. kirjandus-ja kunstivool,mis pidi tähistama vabanemist sellistest normidest,loogilistest seostest teksti ülesehitamisel.Dada- istid kasut. primitiivseid,naiivseid väljendusi,häälitsusi.1920-ndatel sulandus dadaism sürre- alismi.Tuntuim dadaist oli Tristan Tzara. Limerik-harilikult. Rrosi- liidrite omane;mäletsema- nõrgalt mäletama;erutuma-erru saatma;imetlema-imema;pigistama- pigi eritama;koristama- korisema panema.Rroosi maailm-humoristlik,selle muudavad naljakaks üllatuslikud keele- teosed,Nõuk.aeg karmilt keelatud luule.1950ndad-hakkas ilmuma (58)ajakiri Keel ja kirjandus. Kirjanikest J.Smuul,haigestus nälgimise tagajärjel tuberkuloosi.Kirj.seda mida temalt oodati. 49 ilmus "Järvesuurpoiste brigaad"(poeem);"Poeem Stalinile".Monoloog "Suvitajad".Reisi- kiri-päevik "Jäine raamat".1960ndad-keelatud autorite nimekirjad
rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: 1. epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Kiire regeneratsiooni võime. Rakkudevahelist ainet min., põhiliselt vaid rakud. 2. tugi-toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. 3. lihaskoed neile omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Elastsus. 4. närvikude võimeline erutuma ja erutust edasi andma. Moodustab närvisüsteemi. 3. Kudede liigid: Epiteelkude Katteepiteel katavad keha välispinda, moodustavad naha ja siseelundite pindmise kihi Näärmeepiteel sekreedi valmistamine Sensoorne epiteel ärrituste vastuvõtmine Sidekude Veri viib kudedesse hapnikku ja toitaineid, eemaldab sealt jääkained,
poole suunamine. Impulsiivsus ja kõhklemine ei kuulu emotsionaalse intelligentsuse juurde. 4. Empaatia- teiste inimeste tunnete hindamine ja võime neist aru saada. 5. Suhetega toime tulemine- inimestevaheliste suhetega toime tulemine, oskus lahendada konflikte ja pidada vestlusi erinevatel teemadel. 5 Mis on emotsioon? Emotsioonideks (ladina k. emovere erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse, seega objektiivse tegelikkuse peegeldamise vormi. Emotsioon annab värvingu peegeldatavale sisule, meie poolt aistitavale, tajutavale, mõeldavale. Nii laias tähenduses langevad emotsioonide ja tundmuste mõiste ühte. Kitsamalt mõeldakse emotsioonide all lühiajalisi elamusi. Tundmused on seotud inimkonna ajaloolise arengu jooksul tekkinud vajadustega, eeskätt
tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k. emovere erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse, seega objektiivse tegelikkuse peegeldamise vormi. Emotsioon annab värvingu peegeldatavale sisule, meie poolt aistitavale, tajutavale, mõeldavale. Nii laias tähenduses langevad emotsioonide ja tundmuste mõiste ühte. Kitsamalt mõeldakse emotsioonide all lühiajalisi elamusi. Tundmused on seotud inimkonna ajaloolise arengu jooksul tekkinud vajadustega, eeskätt sellistega, mis on
tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed
tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed
motiveeritud. Teine grupp, et tulemus on väga tähtis ona see on nende elus väga tähtis, ja sooritus pole ka väga hea. väga virged, ja väga motiveeritud, aga tulemus polnud hea sest ärevus ja stress ja see surve on liiga suured. Jõudlus langeb ja ressursid saavad otsa. Aju osa on ülekoormatud ärevuse ja erutusega. Kui aju piirkonnas muutub erutus tugevaks, hakkab ta valguma ka teistesse ajupiirkondadesse, ja seetõttu erutub ka see aju osa mis poleks pidanud erutuma. Kui inimene rahuneb, siis erutus liigub tagasi sinna erutuse punkti ja inimene rahuneb ja meenuvad ntks eksami õiged vastused. Ja keskmine grupp, kes pidasid sooritust oluliseks, aga mitte ülemäära. Soorituse ja virgutatuse seos ülesande keerukusesega. Mängib kaasa ka ülesande tüüp v ülesande omadused. Rasket ülesannet sooritan paremini kui olen natukene vähem erutanud. Kui on keeruline ülesanne ja see eitlus on
värvusest; impulsside sagedus kajastab aga objekti heledust • analoogselt - see, millist konkreetset kõrva närvikiudu impulsid läbivad, kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust • kahe silma olemasolu on tähtis, kuna see võimaldab hinnata objektide kaugust, kahe kõrva olemasolu aga heliallika suunda kahe kõrva tuhanded retseptorrakud, millest igaüks on võimeline erutuma vaid teatud kindla helitooni puhul, varustavad meie aju piisava informatsiooniga, et rekonstrueerida näiteks Bachi orelikontserti või ööbiku laulu see, kas me neid helindeid naudime või mitte, ei ole niivõrd enam meeleelundite, kuivõrd meie aju omadus, meie psüühika küsimus. Kuulmine – teiste liikide kuulmine erineb inimese omast nii eristusvõime (“kuulmisteravuse”) kui ka tajutava sagedusala poolest.
annaabi.ee 
