*linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *eelistati argieluteemalisi etendusi *tunti huvi rohkem eraelu vastu 5.skulptuur- *dünaamilisem ja dramaatilisem *kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal 6.filisoofia- *inimeste mõttemaailm ja filosoofide vaated muutusid *filosoofid arutlesid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate
· Ateena Kreeka tähtsaim keskus 2) Kirjandus · Silmapaistvaimaks zanriks kujunes luule, mida soosisid eriti Egiptuse valitsejad · Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele (peen, maitsekas; väliselt lihvitud) stiilile ja eruditsioonile (paljulugemus, mingi ala kirjanduse põhjalik tundmine) · Luule eesmärk oli valitsejale meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle · Sageli otsiti ainest mütoloogiast, kuid lauldi ka karjuste armastusest maalilise looduse rüpes või ülistati valitseja perekonda 3) Teater · Kreeklased armastasid endiselt teatrit
2. Seleukiidide riik(valitsenud Seleukiidide dünastia järgi) 3. Makedoonia, mille võimu all olid Kreeka linnriigid. Hellenistlikud linnad Aleksandria;Antiookia; ;Pergamon; linnade arhitektuur ,elulaad muutus kreekapäraseks; Linnade valitsemine: tegutses linnanõukogud; Kultuur hellenistlikes riikides Uhked ehitised Hellenistlik kirjandus Silmapasitvaimaks tõusis luule pöörati tähelepanu hoopis elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Teater; tunti pigem huvi eraelu üle kui poliitika Filosoofia Epikuros;Stoitistlik koolkond Teaduse areng Teaduse hiilgeaeg; teaduskeskuseks sai Aleksandria; matemaatik eukleides; Archimedes(kruvi, mida kasutati veetõstukina);astronoomia(maa on kerakujuline) ,Ptolemaios(matemaatik,geograaf, astroloog ,astronoom) põhjendas et universumi keskpunktiks on maa.
-rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia: -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle -oluline oli inimese õnn ja hingerahu -Epikuros > pole surmajärgsust ning surma ei tasu karta -jumalate mittekartmine, sest neid ei huvita inimeste asjad -Stoitsistlik koolkond > saatus ja ettemääratud elu Muutused religioonis:
modernismi mõjusid. Mart Saar: Mis Tobiase teostest välja paistab on erk, julge, ärgas ja elujaatav meeleolu ning tung võimsate, tugevate, jõurikaste ja grandiooslike kontseptsioonide järele. Tobiase teoste ainestik on pärit enamasti Piiblist. Rudolf Tobiasele oli muusika eelkõige vahend oma ideeliste taotluste väljendamiseks. See tugines tema isikupärale, kõrgele vaimsusele ja suurele eruditsioonile. Tema jaoks oli oluline mitte niivõrd muusika kaunikõlalisus, mitte selle kõlailu ja meloodilisus ega tundeväljendus, kuivõrd kunstilis-kujundlik idee, teose sisemine kooskõla. Muusikalised kujundid tekkisid tal spontaansete mõttevälgatustena, milles torkab silma väljenduse jõulisus ja reljeefsus. Kahjuks oli aga Tobias oma iseloomult liiga ebapüsiv. Seetõttu polnud tal nähtavasti erilist huvi teoseid viimistleda ega tungida detailidesse
Nendes ta selgitab eri kogudustele kristluse olemust. Jeesust ta ise ei tundnud. Ometi on Paulus aunimetuse apostel oma elutööga tõemeeli ära teeninud. Paulus tundis kirja ja rääkis vabalt nii kreeka (see oli ta emakeel) kui ka ladina keelt. Rooma riigi lääneosas oli riigikeeleks ladina keel, idas aga kreeka keel. Keeleoskuseta olnuks tema elutöö haare kindlasti kitsam. (Vajas ju tema sõber ja kolleeg Peetrus Roomas viibides tõlki.) Tänu eruditsioonile oli Paulusel misjonitööd mittejuutide hulgas palju kergem teha. Pealegi oli tal sündimisest peale Rooma kodakondsus. See võimaldas tal vabalt ühest kohast teise reisida. Paulus sündis kreeklastega asustatud Tarsoses (tänapäeva Türgi kagurannikul) 3 4 aastat Jeesusest ja Ristija Johannesest hiljem. Pauluse õige nimi oli Saul (kreekapäraselt Saulos). Tema juutidest vanemad kuulusid variseride parteisse ja neil oli Rooma kodakondsus
13 Pauluse kirja ehk epistlit. Nendes ta selgitab eri kogudustele kristluse olemust. Jeesust ta ise ei tundnud. Ometi on Paulus aunimetuse apostel oma elutööga tõemeeli ära teeninud. Paulus tundis kirja ja rääkis vabalt nii kreeka (see oli ta emakeel) kui ka ladina keelt. Rooma riigi lääneosas oli riigikeeleks ladina keel, idas aga kreeka keel. Keeleoskuseta olnuks tema elutöö haare kindlasti kitsam. (Vajas ju tema sõber ja kolleeg Peetrus Roomas viibides tõlki.) Tänu eruditsioonile oli Paulusel misjonitööd mittejuutide hulgas palju kergem teha. Pealegi oli tal sündimisest peale Rooma kodakondsus. See võimaldas tal vabalt ühest kohast teise reisida. Caravaggio. Püha Pauluse pööramine. Santa Maria del Popolo kirik, Rooma. Paulus sündis kreeklastega asustatud Tarsoses (tänapäeva Türgi kagurannikul) 3 4 aastat Jeesusest ja Ristija Johannesest hiljem. Pauluse õige nimi oli Saul (kreekapäraselt Saulos). Tema
tegutsesid poeedid ja õpetlased. · Museioni raamatukogu kogu kreeklaste kirjasõna, mida koguti, korrastati, ümber kirjutati jm. Erastosthenes juhatas raamatukogu. Geograaf, ajaloolane, astronoom. Maaümbermõõdu arvutaja. · Teine suur keskus Pergamon. · Ateena säilitas samuti oma tähtsuse hellenistliku maailma tähtsa filosoofiakeskusena. Kirjandus: · Luule soositi Egiptuses. · Pöörati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile, mitte enam elufilosoofiale ja moraalile. · Luule pakkus valitsejale meelelahutust. · Ainest otsiti mütoloogiast. · Teater eelistati komöödiaid erinevalt varasemale tragöödiaarmastusele. · Poliitiline teema oli asendunud argieluteemadega. · Teater oli igas suuremas linnas. Filosoofia: · Juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle, hingevajaduste üle. Kodanlik voorus kaotas tähtsuse. · Epikuros lähtus atomistide õpetusest
Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja ka jumalaid ei maksa karta. Stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusega pidi leppima. 2. Kirjandus silmapaistvamaks zanriks tõusis luule. Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Armastati endiselt teatrit, aga rahva maitse oli muutunud tragöödia ei pakkunud enam huvi, ellistati komöödiaid. 3. Religioon hakati austama ka palju Idamaiseid jumalaid. Kõige armastatumaks jumalaks tõusis Isis. Hakkasid levima müsteeriumid(salajased usutalitused, millega taheti kindlustada hingesurematust) VANA-ROOMA Nimetusena säilis Rooma, mitte Itaalia. Mis aitasid kaasa ühtse riigi kujunemisele Itaalias?
-rajati templeid, teatreid, staadione -jõuakd ja uhked -kaubandus elavnes -orjapidamine suurenes -linnad olid suhteliselt iseseisvad, kuigi kuulusid mõne riigi alla Kultuur hellenistlikes riikides: -soositi kultuuri > näitas tarkust ja suuremeelsust -kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia: -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle -oluline oli inimese õnn ja hingerahu -Epikuros > pole surmajärgsust ning surma ei tasu karta -jumalate mittekartmine, sest neid ei huvita inimeste asjad -Stoitsistlik koolkond > saatus ja ettemääratud elu Muutused religioonis:
Teise suurema kultuurikeskusena kerkis esile Pergamon. Hellenistlik kirjandus Silmapaistvaimaks žanriks hellenismiajal tõusis luule, mida soosisid eriti Egiptuse valitsejad, kutsudes Aleksandriasse ajastu silmapaistvamaid poeete. Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele stiilile ja eruditsioonile. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle. Sageli otsiti ainest mütoloogiast, kuid lauldi ka karjuste armastusest maalilise looduse rüpes või ülistati valitseja perekonda. Kreeklased armastasid endiselt teatrit. Teater oli igas suuremas linnas nii Kreekas endas kui ka Idamaades, samuti loodi jätkuvalt uusi näidendeid ning kanti ette ka vanu. Kuid rahva maitse oli muutunud
annaabi.ee 
