kultuurtaimede viljelemisel. MULLATEKKEPROTSESSID Orgaanilise aine akumulatsioon (kõdustumine, kamardumine, turvastumine) Leostumine Leetumine Gleistumine Lessiveerumine Savistumine Eesti mullad jagunevad: Automorfsed mullad: A põuakartlikud ja parasniisked mullad B Gleistunud e niisked mullad Hüdromorfed mullad: C Glei-e märjad mullad D Turvastunud mullad E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mullad Eesti muldi iseloomustavad : · Soode ja sostunud muldade osatähtsus · Masiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel pinnal · Karbonaatsete muldade suur osatähtsus · Muldade suur kivisus, eriti peenkivisus · Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf http://www.maaamet.ee Mulla mehaaniline koostis ehk mulla lõimis
Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. 0,8% har. maast. Kasari ja Pärnu jõgikonnas ja Emajõe vesikonnas. Üleujutus took aasa erin. suur. osakesi. Metsi vähe. Ei sobi metsa kasvatamiseks. Lammirohumaade väetamine keelatud. Rannikumullad(Ar): sooldunud glei, glei(Ar, ArG, Gr) alla 1% maafondist. Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Neeldunud Na. Soolalembeline taimkate. Ei teki huumust. Maapinna kerdkides arenevad edasi normaalseteks muldadeks. Jagunevad veereziimi järgi. Erosiooniala mullad: erodeeritud, pealeuhtemullad Üldreeglina alla 3 kraadiga kaldel veega ärakannet ei toimu. Erosiooni ulatus sõltub taimkattest. Hu vaesemad, kuid alustest rohkem küllastunud. Väliselt näha alumiste kihtide värvid. Üle 10 krasdise kaldega nõlvad jätta metsade alla. Ek1...4 kihisemine pinnalt. Eo1...4 kihisemine C-st. E(all)I1...4 happelised kihisemiseta mullad. Erosiooniastmed: 3-5 kr. nõrk; 5-10 keskmine; 10-15 tugev: üle 15 väga tugev.
Huumuskate toorhuumuslik või turvastunud. Halvasti õhustatud ja liigniiskus. Bioloogiline aktiivsus: taimestikuta aladel väike aktiivsus, mere poolt jutiselt üleujutatud aladel suurem aktiivsus. Anaeroobsed tingimused. Soolalembelised taimed kasvavad. Kasvukohatüübid: sõnajalakaasikud metsades ja mustlepikud. Sobivus põllu-metsamaana: põllumaana ei sobi, aga metsamaana ja karjatamiseks sobib. Produktiivsus: - Haritavus: - - Erosiooniala mullad: erodeeritud, pealeuhtemullad Tunnused: pidmiste mullakihtide ärakanne sademete või lumesulamisvee tõttu, Ae erodeeritud huumushorisont. Tekib: kujuneb kallakulistel põllumaadel, kus nõlvakalle üle 3 kraadi. Tugevasti erodeeritud üle 10 kallakultel tekib. Siia kuuluvad ka loodusliku taie stikuga kallakulistel aladel paiknevad mullad, kus pärast taimkatte hävimist võib vallanduda erosioon.
Enamasti rannarohumaad, rannakarjamaad. Inimtegevuse lakkamisel hakkab pilliroostuma, kivisemate-klibusemate muldade puhul ei loeta päris rannikumuldadeks, vaid klibumuldadeks. Rannakarjamaal karjatatakse lihaveiseid (taimeliigid meeldivad soti mägiveisele meeldib pilliroog), rannaalad on olulised ka kõre, rohekärnkonna pesitsusalana (loigud, tiigid, mis suve lõpuks ära kuivavad). Üldjuhul jagunevad ka veereziimi järgi. Veealused mullad Võrtsjärve ääres. EROSIOONIALA MULLAD JA TEHISMULLAD Erosioon mulla ärauhtumine voolavate vetega või tuule ärauhtumine tuulega (deflatsioon). Eluuvium ja deluuvium. Tasastel liivikutel tuuleerosioon. Üldsreeglina alla 3 kraadise kaldel veega ärakannet ei toimu, erand tolmurohke muld. Mustmullad kujunevad endast suuremas osas tolmuosakesi ning alluvad väga kiiresti erosiooniline (mustmullad ühed parimad põllumullad). Erosiooniastmed:
4) Lammimadalsoo AM X Tüüp Sooldunud rannikumullad Ar on mullad, mis paiknevad mere vahetus läheduses. On mõjutatud mere soolasest veest. Ranniku mullad on kõige nooremad mullad. 1) Rannikugleimullad ArG vahetult seal, kus meri loksub 2) Turvastunud rannikumullad ArG1 seal, kus on juba kinnikasvanud lahesopp 3) Ranniku madalsoo ArM seal, kus on juba kauem kinnikasvanud 16 Erosiooniala mullastik Seal, kus on liigestatud reljeefiga maastik (Otepää jne.). kuplitele tekivad erodeeritud mullad. Lähtemullaks võib olla ükskõik milline muld a) Nõrga erosiooni korral pannakse mulla sihvrile väike ,,e" juurde nt. Lke b) Tugevasti erodeeritud muld EII c) Väga tugevasti erodeeritud muld EIII On seda vähemviljakad, mida suurema erosiooniga on tegemist. Toitainete vaesed, põuakartlikud mullad
A Põuakartlikud ja parasniisked B Gleistunud e niisked 1. Metsakõde (O) horisont ainult osas metsades 2. Huumusehorisont (A) on enamasti mulla pealmine horisont 3. Väljauhte (E) 4. Sisseuhte (B) 5. Mulla lähtekivim (C) 6. Aluskivim (D) Hüdromorfsed: C Glei e märjad D Turvastunud E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mllad Tehnogeensed mullad Gleihorisont (G) Toorhuumushorisont (AT) Turbahorisont (T) Rajoneerimine on mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Geobotaaniline rajoneerimine põhib taimkatte kaartidel, mis võivad olla koostatud erinevatest printsiipidest lähtuvalt.
Kesklammil luhad vaese kooslusega 8suure massiga) Mr ranniku madalsoomullad Jõgede kesk- ja ülemjooksul aasad, alamjooksul luhad Arv sooldunud veealused mullad Metsi vähe Av veealused mullad Aa ATa Ta allpool ka Ga Erosiooniala mullad E, D Veereziimi järgi: Regosols (WRB) A lammimullad: mullad kaldalammidel, mis üleujutusvaheaegadel parasniisked või kuivad Entisols (ST) Ag gleistunud lammimullad AG lammi-gleimullad Tasastel liivikutel tuuleerosioon
annaabi.ee 
