........................................7 4 KAASUSE LAHENDUS VARIANT B PUHUL ROOMA ÕIGUSE JÄRGI........................8 4.1 Millised on nõuded tänapäeval variandis b?.....................................................................9 5 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................10 2 1 Kaasuse tekst Daphne üüris ühe oma majadest Erosele kaheks aastaks. Üüri pidi Eros maksma aastas 500 sestertsi. Aasta pärast ostab Felix Daphnelt maja. Kuidas hindaksite järgnevaid olukordi: a) Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi. b) Felix lubas Daphnele stipulatsiooniga, et lubab Erosel elada majas üürilepingu lõppemiseni. Tegelikult tõstab ta Erose peatselt majast välja. 2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega
Apollon ja Daphne Apollon ja Daphne lugu on pärit iidsest Kreeka mütoloogiast. Päikese ja muusika jumalale Apollonile langes needus, kui ta pilkas noort jumalat Erost. Apollon olevat üleolevalt Erosele öelnud, et vibu ja nooled peaks olema ikka nende kätes, kes on nende väärilised. Pahur Eros lasi seepeale Apolloni pihta kuldse noole, mis pidi sütitama armastust ning nümf Daphne pihta tinast noole, mis pidi sütitama viha. Apollon armus Daphnesse, aga nümf jälestas teda. Tegelikult põlgas Daphne ära mitmeid potensiaalseid armsamaid, eelistades selle asemel metsade avastamist. Kuigi Daphne isa Peneios soovis, et ta abielluks ja saaks lapsi, palus ta
seal on toimunud rituaale, mida eelistatavalt teostatakse pimedal ajal. Psyche valmistab ennast päeval ette selleks, et õhtul oma abikaasa nägu näha ning seejärel ta tappa. Selleks varub ta endale lambi ja noa. Seesama lamp võib sümboliseerida pimeduses teostatavat rituaali, mis püüdleb mingisuguse selguse ja teadmise poole. Samamoodi võib Erose õlale kukkunud põletav õlitilk sümboliseerida tulega seotud ohverdust, mida tavaliselt arvatavasti Aphroditele, ja ilmselt ka Erosele, pühamutes toodi. Nagu Carl Kerenyi oma raamatus ,,The Gods of the Greeks" mainib, siis pimedus on ühtlasi seotud ka maailma loomisega. Kõigepealt oli Kaos ning seejärel Nyx ehk Öö. Müüdis ilmub Eros Psyche juurde ainult pimedas, millest võib järeldada, et ta tunneb ennast ürgsete algete juures mugavamalt ja turvalisemalt. Kui nüüd pöörata veidi rohkem tähelepanu sellele, et Psyche üldse niimoodi tegutses,
seotud helilised väljendusilmingud: kiriku- ja kristliku muusika, vaimulikud rahvalaulud, regilaulu, kristlusest väljapoole jäävate religioonide muusikalised väljendusvahendid etc. Nooremana oleksin tõmmanud enam-vähem võrdusmärgi vaimuliku muusika ja kirikumuusika vahele, mida vanemaks saan, seda enam vaimulikkust (vaimsust) kuulen ja kogen kõikjal helide maailmas. Kas jõuan lõpuks sinna, kus muusika ongi vaimulik ja mittevaimulik pole muusika? Inimese erosele rõhuvat muusikat ma vaimulikuks ei pea, samuti ei pea vaimulikuks sellist muusikat, mis äratab inimeses madalaid instinkte, destruktiivset massipsühhoosi, enesehävituslikku käitumist, agressiivsust, aga ka helisid, mida liigitaksin lihtsalt müraks (kuigi kellegi teise arusaamade järgi võiks olla tegemist siiski muusikaga). Vaevalt et vaimulikud saavad olla ka tehnilise meisterlikkuse saavutamiseks mõeldud helilised harjutused (gammad, arpedzod), ent etüüdide puhul polegi
13. Iseloomusta antiikkultuuri ,,Pidusöögi" põhjal Antiikkultuur oli võrdlemisi meestekeskne. Tähtis on meestevaheline armastus ja üksteise jaoks oma parima andmine ning teise õpetamine. Sellist suhet peeti ülimaks. Tol ajal arutleti palju asjade olemuse üle. Ei mõistnud, mis tolku nad saavad sellest jumalate ülistamisest. Anne ja Maria tõlgendasid natuke tolleaegset tagapõhja lahti, just seda meestevahelise armastuse värki. 14. Üks kõne Erosele Platoni ,,Pidusöögist" Valisin Agathoni kõne, sest tema ülistas just Erost, mitte neid inimesi, kellele on saanud hüveks õnn ja hüved Erose kaudu. 1. Eros on kõige noorem ja kõige õrnem jumal, lisaks veel nõtke kehaga. Kui ta niisugune ei oleks, vaid jäik, poleks ta võimeline igale poole sisse hiilima ning igasse hinge algul salaja sisse pugema ja pärast seal niisama vargsi väljuma. 2
armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed Jumala arm (armastus) ehk agape on Jumala armastus ja ka kristlaste armastus Jumala ning ligimeste vastu. Pauluse räägib agapest oma kirjades korintlastele. Ta ütleb, et tõeline armastus on kõige olulisem hüve, mille poole püüelda. See tõeline armastus on pikameelne, täis heldust, ta ei suurustle, ta ei otsi omakasu, ta rõõmustab ühes tõega; ta sallib kõik. Ta ütleb, et armastus ei hävi ilmaski. Agape vastandub tugeval erosele. agape on spontaanne, üldine, ei tulene ega hooli 7 objekti väärtusest; eros on igatsev ja suunatud objekti omandamisele. Agape loob objekti väärtuse armastuse läbi; eros saab alguse objekti iseseisvast väärtusest. Agape kontseptsioonis astub inimene suhtesse Jumalaga Jumala algatusel; erose korral inimene ise püüab erose läbi tõusta Jumala poole