sügav kurbus Laura surmast. 7) Boccacio- 1313-1375 Firenze, 14 aastasena kolis Napoli, et isa soovil õppida äri, tegeles seal kirjutamisega, õukonnas armus kuninga tütresse Mariasse. Looming- 1349 'Dekameron' 'Filostarto' 'Fianetta' Dekameron- 7 noormeest, 3 neidu, iga1 jutustab 1 novelli. Jutustatakse Firenzest, sealsest katkust, kirikutegelaste mahategemine, kui kirkiut ja jumalat ei tehta maha. Tegevus areneb Itaalias, piiritu usk loodusesse, õigustab armastust, erootilisust, mõistsut, tegelased pääsevad rasketest olukordadest mõistusega. Kirjutatud üleolevalt poeetilises stiilis, rahvalikus kõnekeeles. 3 päeva 4 novell- Puccio ja pattu kahetsev mees ja ta lopsakas naine. (puänt) 4 päeva 4 novell- Lisabetta, 3 venda, Lorenzo, unenägu, pea lillepotis. 10 päeva 2 novell- Gino di tacco võtab rikka Cluny abti vangi, ravib kõhuhädast, saavad sõpradeks, tacco saab õukonda tagasi.
Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma alalhoidmisega. Tema enim kummardatavad kehastused on Rama ja Krisna. Sivat kujutatakse nii pulstunud juustega ja tuhaga määrdunud kehaga, krematsioonipaigas mediteerivate joogide kuningana kui ka taevaliku armastajana. Tal on kaks poega: elevandipeaga jumal Ganesa ning Skanda ehk Murugan. Siva isikustab tõelisuse ülimat loomust ja sellesse kätketud vastandlikkust- elu ja surma, loovat ja hävitavat, asketismi ja erootilisust- suhteid, millel põhineb kogu elu. Kosmilise tantsijana on Siva loomingu ja hävingu jumal, kes oma tantsuga hoiab ülal universumi lõputut rütmi. Jumalannade kummardamine on hinduismi kõige eripärasemaid vorme, mis ulatub tagasi esiajaloolisse aega. Sakti (jõud, võim, vägi) on termin, mida kasutades viidatakse ükskõik millise jumala väele. See on ka liikumapanev energia, mida kehastavad jumalannad. Teine tõlgendus on, et Sakti on Jumalik Ema
Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma (korra, seaduse, õigluse) alalhoidmisega. Sivat ('heaendeline') kujutatakse nii pulstunud juustega ja tuhaga määrdunud kehaga, krematsioonipaigas mediteerivate joogide kuningana kui ka taevaliku armastajana.Kõige rohkem kummardatakse fallosekujulist Sivat.Siva isikustab tõelisuse ülimat loomust ja sellesse kätketud vastandlikkust-elu ja surma, loovat ja hävitavat, asketismi ja erootilisust-suhteid, millel pühineb kogu elu.Hindud võivad kummardada mitut jumalat, kuid nad usuvad sealjuures, et kõik jumalad on üks. Karma on ümbersündide õpetuse keskne mõiste.Uskumus, et inimese teod määravad ära tema ühiskondliku seisundi selles elus ja uuesti sündimise järgmisse ellu.Head teod põhjustavad hea karm, mis toob õnne selles elus ja hea ümbersünni, halvad teod aga halva karma, mis viib palju vähem
teda alati kiivriga. 5.sajandi skulpturid: Polykleitos, pärit Spartast. (Odakandija u.450-430 eKr). Pani paika 1/7 proportsioonid, mis jäävad kehtima kauaks. Mooduliks oli pea. Myron, kujutab sportlasi ja olümpiavõitjaid. Annab täiuslikku liikumist (Kettaheitja u.450eKr ja Athena 450eKr). Pheidias, Athena ja Zeusi kuju autoriks. 4.saj skulptuur muutub pikaks ja venitatuks (Lysippose Aleksander Suure kuju) 4. ja 5. saj hakatakse naisi kujutama aktina ja tuuakse sisse erootilisust. Hellenistlik skulptuur Kreeka kunst jõuab Aasiasse. Hakatakse tegema suuri skulptuure. 1. Melose Aphrodite ehk Milo Veenus u.130-120 eKr 2. Lakoon (grupp) u.150 eKr- Trooja linna preester. Leiti 16.saj alguses, peeti algul kreeka skulptuuri ripuks. Hellenism oli emotsionaalsem, pigem kujutatakse noori jumalaid ilusate inimestena, lihalisus kadunud, pigem meeleline ilu. Hakkab kunsti iseseisvumine ja kunsti kollektsioneerimine. Maalikunst Kreeka maalikust pole säilinu
rolli. Beauvoir'i seisukoht on, et naised väärivad meestega võrdseid võimalusi. Naine ei ole objekt ega mänguasi, vaid peab olema võimeline tegema ise oma valikuid ja tal peab olema võimalik elada vabalt. Naiste olukord muutub, kui muutub ühiskondlik situatsioon. See muutus peab hõlmama ka moraalset, sotsiaalset, kultuurilist ja psühholoogilist aspekti. Naine peab mõistma oma seksuaalsust, erootilisust ja armastust ning see viib vabaduseni. Ta on kindel, et naised saavutavad võrdsuse, sest nii naised kui ka mehed eksisteerivad nii endale kui ka üksteisele ning on seetõttu loomupäraselt võrdsed.3 2.2. Feministid. Elaine Showalter Elaine Showalter (sündinud 1941) on Ameerika feministliku kirjanduskriitika rajaja, kes keskendus naiste kogemustele ja naiste kirjutamisele. Tema kõige mõjukam raamat on A Literature of Their Own (,,Nende oma kirjandus")
otsesemaks katseks näitlikustada antiigi taassünniga kaasnevat tunneteõhinat. Kunstiteos peidab endas niisiis allegooriliselt kahte tüüpi armastust - platoonilist, mis väljendub kolme graatsiana ning füüsilist läänetuul Zephyros nümfi röövimas. 10 Veenus, kes jällegi on kesksel kohal, näib malbe ja vooruslik, kuid temast õhkub ka erootilisust - on juba lapseootel. Ta on ka väga ilus, kujutades ka omaaegset naiseilu ideaali. Vasakul pool seisev Mercurius on samuti erootilise alatooniga, mida tugevdab veel tema uhke mõõk, mis võiks sümboliseerida lisaks vahvusele ka otseselt meheau. Maal olevat valminud patrooni, Lorenzo P. de
,,Sonetid", mis ilmus 1917. Under oli esimene, kes hakkas Eestis sonette kirjutama. Tema looming on täis tundeid ja armastust. Hiljem mõtiskleb elu valguse ja varjupoole üle. 1944 põgenes Rootsi. ,,Hääl varjust" 1927, Rõõm ühest ilusast päevast" 1928, ,,Õnnevarjutus". Olid luulekogud. 1981 ilmus tema loomingut kokku võttev luulekogu ,,Mu süda laulab". Ta kirjutab hinge- ja meelterõõmust. Ta kuulutab eluküllust, armastust ja õitsemist. Tema sonettides võib märgata ka erootilisust. Luule on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, rootsi jne keeltes. Eesti Kirjanike Liidu asutajaliige. Suri Stockholmis ja on maetud sinna samasse. Hiiumaale on püstitatud tema mälestuskivi. See oli Underile väga kalliks kohaks. Tal olid ka õed ja vend. Marie oli peres kõige noorem laps. Arbujad Ants Oras on välja toonud 4 põlvkonda: Nooreestlased Siurulased ja tarapitalased Orbiitlased Arbujad
annaabi.ee 
