Niisamuti erineb ka see kuidas üks või teine inimene õnne tajub ja seda väljendab. Paljud inimesed näitavad oma õnne näo ilmetega ja liikumisega. Inimese nägu muutub rõõmsaks- suunurgad kerkivad üles ning silmad lõõvad särama samuti muutuvad osad inimesed väga energiliseks. Samuti on meie seas inimesi kes oma õnne kuidagi välja ei näita ja hoiavad oma õnne endas ja on seesmiselt õnnelikud. Need inimesed elavad oma õnne välja üksinda olles kuskil omaette. Ernevus seisneb ka selles mis on kellegi jaoks õnn. Paljud inimesed on näiteks õnnelikud oma kogetud elamuste ja seikluste üle. Elamused mis inimene elu läbivad on jällegi suhteline mõiste. Erinevad inimesed tunnetavad elamust erinevalt ja inimestele samuti meeldivad erinevad asjad. Eriti meeldejäävateks elamusteks peetakse neid seiklusi mida saame kogeda koos tuttavate ja lähimate sõpradega. Oluline on see, et meil on koos tore ja meile jääb midagi mida kokku tulles jälle meenutada.
Lõhed - Lõhet iseloomustab puidu rebenemine piki kiudu. Liigitatakse: – Tüübi järgi – säsilõhe, ringlõhe, külmalõhe – Asendi järgi- küljelõhe, servalõhe, otsalõhe – Muud – läbiv lõhe, sirge lõhe, kaldlõhe, kitsaslõhe, pinnalõhe, välgulõhe, langetuslõhe Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui 1,5 korda. – Koondelisus - läbimõõdu järk-järguline muutus ümarpuidu pikisuunas – Nihkunud säsi - säsi, mis paikneb ristlõike keskelt eemal. – Kurmulisus – pikisuunalised süvendid või paksendid – Pahk – suur puitunud „kasvaja“ puidu tüvel Puidu ehituse rikked – Korduv maltspuit – lülipuidus esinev täielik või mittetäielik rõngas, millel on maltspuidu värvus ja omadused.
· Lühikesel silbil puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik · Lühikesed silbid on alati lahtised, sest neil puudub silbi lõpp · Pikad silbid on need, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut · Nt: a- lus- ta- ma Va- lu- ra- ha Sar- vi- li- ne Vee- rin a- met ( lühikesed silbid on poolpaksus kirjas ja pikad silbid hariliku) 13. Poolitamisreeglite ernevus silbitamisreeglitest! · Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusesse · Nt: pua-ne · Sõnu: onu, oli, ema, isa ei saa poolitada 14. Rõhk ja selle ülesanne eesti keeles! · Rõhk- keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi · Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust 15
meetodi järgi, mida varemgi kasutati. Edasi peaks minema kiirusega üks uus kaardike päevas. Iga uue lehekülje lisamisel loetakse eelmised leheküljed uuesti läbi. (samas:166-167) Kuues aste tõelise raamatu lugemine Nüüd on laps niikaugel, et võib lugeda päris tõelist raamatut. Tegelikult on laps seda teinud juba kaks korda: kaardikestel olevaid eraldi sõnu lugedes ja ühekaupa omatehtud raamatusse paigutavatel lehekülgedel olevaid terveid lauseid lugedes. Ainuke ernevus on see, et lapsele juba tuntud sõnad, väljendid ja laused on nüüd ainult ¼ tolli kõrguste mustade suurte ning väikeste trükitähtedega. (Doman 1992:168) Lugemine soodustab laspe aju arengut kaugelt rohkem kui mõni muu tegevus. Laske lapsel endale ka tõelst raamatut ette lugeda sõna, lause, väljend ja lehekülg korraga. (samas: 170) Seitsmes aste tähestik Kuidas õpetada lapsele tähestikku? Ükskõik millist süstemi ja materjali kasutada, on
võimeline edasi andma oma parema tuleviku visiooni; käitub ebatavaliselt; on muutuste hing; keskkonnatundlik. 3. Transkaootiline või transformatsiooniline liider: transaktsiooniline liider juhendab, motiveerib alluvaid püstitatud eesmärgi suunas, selgitab rolle ja toga seotud nõudeid. Transformatsiooniline liider kasutab individuaalset lähenemist, ergutab intellekti, on karismaatiline. 4. Nais- ja meesliidrite ernevus- uuringute põhjal on mehelikus töökeskkonnas töötavad naisliidrid demokraatlikumad, mõjutavad alluvaid oma karismaga, kogemuste, võimete ja suhetega, motiveerivad töötajaid läbi oma suhtumise eesmärkidesse, tähtsustavad enam omavahelisi suhteid, usalduslikkust, pööravad rohkem tähelepanu võimu jagamisele ja õiguste delegeerimisele, tähtsustavad enam info liikumist, kollektiivi loomus. 5
halb, ei ima ka vett sisse. Maltspuidu kiire mädanemineon hea sest, see on tüve välimine pind ja täielikut peened oksad need surevad ära. Kui need oksad on madalamal ja ei tooda midagi,siis on kõigest koormaks, seega on parem kui kaoksid kiirest ära. Puude jagamine: Ainult malts: Lodjapuu, näsiniin Haab, kuusk, kask, (lepad/pajud kah, nagu eristub aga käi kah), pärn, Ainult lüli: Mänd,Tamm, Saar, Jalakas Kulsapuu,türn- paakspuu Puitu saab kasutada: Puude küttevätuste ernevus. Suurim erinevus tuleb ruumihiku kohta, mis oleneb ku tihe/kõva on puit. Pehmepuidulised puud on ruumalaühikukohta väiksema kütteväärtusega ja seega odavamad. Sõltuat puidu kemilisestkoostisest sõltub tahma eraldumine. Kõige paremaks loetakse Haaba, nö puhastab lõõre. Ruumalühiku kütteväärtus on väike aga ei tekita nii palju taham et lõõre ummistaks. Tahm toimib oojusisolatsoonina,ei ase ahjul soojaks minna. (eelistada haaba kasele, kask annab kõvasti tahama eriti soodest)
Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui õpetaja peab oma ainest lugu peavad seda ka õpil. 3. Õpet. annab eeskuju kuidas käituda erinevates olukordades. (eeskuju on mõjusam kui jutt sellest). Õpilane sageli võivad kaasõpilased olla jõulisemaks mudeliks kui õpet. (kasut. rühmatööd julgustamiseks). Biheivio. ja kognit. metoodikate olemus, rakendus ja ernevus. Biheivio.(BKMM)olemus seisneb ebasoovitava käitumise ignoreerimises ja soovitava käitumise oskuslikus tasustamises. Kognit.(KKMM) olemus õpilaselt oodatava käitumise demonstreerimine iseenese õppimise suunamisega. Aitab arendada kontrollvõimet oma käitumise üle. Sobib agressiivsete ja hüperaktiivsete lastega töötamisel. Sarnasus eesmärgiks on õpilaste väliselt jälgitava käitumise muutmine.
annaabi.ee 
