künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. · Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. · Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni Erutuvus on: · talitluslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihastekontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. · tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele ( näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutumine) · Tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 23. Bioelektrilised nähud kudedes. Muutub koe elektriline potentsiaal erutuse tagajärjel. · Üldised muutused: Tõuseb ainevahetuse intensiivsus Suureneb soojuse produktsioon
·Jälgida patsiendi üldseisundit, mõõta vererõhku, jälgida naha värvust kahvatus kui ka sinakas toon viitab südame puudulikkusele, punetus vererõhu tõusule, kahvatus vererõhu langusele, kollakas maksakahjustusele. Tuleb jälgida hingamist, sest kopsud püüavad hapnikupuudust intensiivsema tööga vähendada. Tähelepanu tuleb pöörata hingamisrütmile, sagedusele, õhupuudusele ja köhale, eriti öösel. Seedetegevuses tuleb jälgida, et ei oleks kõhukinnisust. Eritumises tuleb ettevaatlik olla vedeliku manustamisega. Peab olema tasakaalus sisse söödava ja joodava vedeliku kogus välja tuleva vedeliku kogusega. Tuleb jälgida,et ravimid võetakse regulaarselt ja korrapäraselt. Kasutada ainult neid ravimeid mida arst on patsiendile kirjutanud ·Koheselt tuleks kutsuda kiirabi, mitte oodata perearsti või pereõe vastuvõtule pääsemist kui kõrgvererõhktõve haigel tekib äkilisi enesetunde muutusi nagu: ·Tugev peavalu. · Pearinglus ja iiveldus.
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus; suureneb soojuse produktsioon; muutuvad elektrilised potensiaalid.
Erutuvuse füsioloogia erutuvus. Võime erutuda, kõikide elusorganismide põhiomadus. Organismi rakkudel on võime üle minna erutusseisundisse. Talitluslik seisund, mis avardub närviimpulsside tekkel ja edasiandmisel, tekib vastusreaktsioon. Talitluse pidur. Peab olema mõjur, organismi väised, sisesed muutujad, valgus, heli, keem. üh. Ühine toimimine erutunud koes tekkivad. Muutub koe ainevahetus. Suureneb soojuse teke. Muutub koe elektriline seisund. Lihasekokkutõmbes. Erinevate ainete eritumises antud aine koes. Ärritajaks võib olla ükskõik mis liiki energialiiki. Ärritajad jag. Üldised-kutsuvad esile üldisi muutusi, valgus, soojus, kem ainete muutused. Spetsiifilised-kutsuvad esile spetsiifilisi muutusi, valguse muutus, silmavõrkkestad, helimuutus sisekõrvas. Tugevuse järgi. Läviääritus. Kõik mis tugevamad ülelävised ärritajad-mida tugevam on ärritaja seda tugev on ka vastusreaktsioon. Kõik mis nõrgemad-alalävised ärritajad-reaktsiooni ei teki.
–tõstavad vere hüübimisvõimet –pidurdavad luude pikkuskasvu PROGESTEROON: (toodetakse foliikulkestades tekkinud kollakehades) –valmistab emaka limaskesta ette viljastatud munaraku vastuvõtuks –soodustab loote arengut ERUTUVUS 1. Erutuvus. Erutuvus on elusorganismide põhiomadus. See on rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse. Avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Erutuvus tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (nt. valgus, heli, lõhnad, elektrivool) ja füüsikaliste-keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes? *Üldised muutused: tõuseb ainevahetuse intensiivsus, suureneb soojuse produktsioon, muutuvad elektrilised potentsiaalid, rakumembraanide läbilaskvuse muutumine *Spetsiifilised muutused: kokkutõmbed lihastes, mitmesuguste ainete eritumine
· alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad · ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. Ärritus - ärritaja mõju elusale koele. Erutus tekib organismi rakkudes füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. Erutus on talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaste kontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Erutusseisund tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näit. valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne. muutused). Erutuvus rakkude ja kudede võime üle minna jõudeseisundist erutusseisundisse. Erutuvates kudedes tekkival erutusel on nii üldisi (ainevahetuse intensiivsuse tõus, soojuse produktsiooni suurenemine ning elektriliste potentsiaalide muutumine erutunud rakkudes ja koe osades) ning
Entroopia on süsteemi mikrokonfiguratsioonide arv, mis jätavad tema makrooleku muutumatuks. ERIRELATIIVSUSTEOORIA Einsteini loodud teooria, mille kohaselt füüsikaseadused on ühesugused kõigi üksteise suhtes ühtlaselt liikuvate vaatlejate jaoks, kui gravitatsiooniväljad ei sekku. FERMION Osake või stringi võnkeviis, mille spinn on poolarvuline (1/2, 3/2 jne). FOTOEFEKT Nähtus, mis seisneb elektronide eritumises ainest sellele langeva valguse toimel. GRASSMANNI ARVUD Mittekommuteeruvate arvude klass. Tavaliste reaalarvude korrutis on kommuteeruv, s.o. A x B = B x A. Seevastu Grassmanni arvud on antikommuteeruvad, s.o. A x B = -B x A. GRAVITATSIOONIJÕUD 49 Nõrgim looduse neljast põhijõust. GRAVITATSIOONILAINE
Entroopia on süsteemi mikrokonfiguratsioonide arv, mis jätavad tema makrooleku muutumatuks. ERIRELATIIVSUSTEOORIA Einsteini loodud teooria, mille kohaselt füüsikaseadused on ühesugused kõigi üksteise suhtes ühtlaselt liikuvate vaatlejate jaoks, kui gravitatsiooniväljad ei sekku. FERMION Osake või stringi võnkeviis, mille spinn on poolarvuline (1/2, 3/2 jne). FOTOEFEKT Nähtus, mis seisneb elektronide eritumises ainest sellele langeva valguse toimel. 47 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI GRASSMANNI ARVUD Mittekommuteeruvate arvude klass. Tavaliste reaalarvude korrutis on kommuteeruv, s.o. A x B = B x A. Seevastu Grassmanni arvud on antikommuteeruvad, s.o. A x B = -B x A. GRAVITATSIOONIJÕUD Nõrgim looduse neljast põhijõust.
annaabi.ee 
