.. "kõik mida me võime alustuseks ütelda, on see et Millega tegeleb filosoofia? Võimalik vastus: eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad ja mis vähemasti praegu ei kuulu ühelegi eriteadusele." ,,Erinevatel filosoofidel saavad olema Bertrand Russell (1951) erinevad kontseptsioonid filosoofiast Näited kuulsatest filosoofia ning sellest, mis probleemidega see põhiprobleemidest? peaks lähitulevikus tegelema. Pole
analüüs ongi ainus mõistlik asi, mida filosoof saab teha. Samas on küsimus loogika olemusest ise filosoofiline probleem, millega tegeleb loogika filosoofia. Bertrand Russell on öelnud, et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 10.Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik. Kasulikkust võib mõista mitmel viisil: 1) Tõetunnetus - Kuna filosoof tunnetab tõelist reaalsust, teab ta kuidas ühiskond/elu peab käima – kuidas inimesed peavad elama 2) Ühiskonna hüvanguks - paljud praktilised filosoofid usuvad, et näit „õigluse“ ja „vabaduse“ jt mõistete analüüsimine on ühiskonnale kasulik. 3) Filosoofiline ekspertiis - ühiskonna valupunktide ( teadusprobleemid) kontseptuaalne ja
teoloogide poolt pakutud vastuseid võib seata kahtluse alla. Peamine ülesanne, mis võib praegu täita filosoofia neile, kes sellega tegeleb on õpetada neid, kuidas elada ilma kindluseta ning samal ajal ei jää halvatuks ostustamatuse tõttu. (A History of Western Philosophy, 1945) Alustuseks võime öelda, et eksisteerivad probleemid, mis teatud inimesi huvitavad ja mis vähemasti praegu ei kuulu ühelegi eriteadusele. Filosoofia küsimusteks on: .. Kas tõesti eksisteerivad loodusseadused või tegemist on meie usuga nendesse? .. Mida kujutab inimene endast universumi suhtes? .. Kas tarkus on tõesti olemas või tegemist on rafineeritud rumalusega? jpt 7. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod. Näide ,,printsessi" mõistega: .. ,,naissus" on printsessile tarvilik, aga mitte piisav leidub naisi, kes pole printsessid. .
kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! Bertrand Russell on öelnud, et "filosoofia" definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoof argumenteerib, ehk esitab poolt ja vastu kaalutlusi, mitte ei jutlusta. 12. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Teadmise defineerimiseks püüame selgusele jõuda, mida tähendab, et S teab, et p (S on teadmise subjekt ehk see, kes teab). Et fikseerida, mis tähendab, et S teab, et p, püütakse leida tarvilikud ja piisavad tingimused selleks, et S teaks, et p. Olgu need tingimused A1, A2, ..., An
sellesse tervikusse. Iga filosoof läheneb asjadele oma vaatenurgast annavad uusi definitsioone/seletusi. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide! Bertrand Russell on öelnud, et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse. Kas Jaanika võib rünnata Tiinat? Kas üks inimened võib rünnata teist inimest? E kas A võib rünnata Bd? 10. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Konstrueerige näide! ? Teadmise defineerimiseks püüame selgusele jõuda, mida tähendab, et S teab, et p (S on teadmise subjekt ehk see, kes teab)
terviku kaudu ning tervikut omakorda osade kaudu. Terminit hakkas kasutama üks esimesi tuntud filosoofe hermeneutikuid: Friedrich Schleiermacher (1768-1834). Tutvume mõnede hermeneutiliste ajaloofilosoofidega. 35 Ajaloofilosoofia on ajaloo filosoofiline mõtestamine. Ajaloofilosoofia ei ole mitte osa ajalooteadusest, nii nagu keelefilosoofiagi pole osa keeleteadusest. Ajaloofilosoofias käsitletakse filosoofilisi küsimusi tuginedes ajaloole kui eriteadusele ning püüdes selgitada ajalugu kui protsessi. (Hermen. ja ajaloofilosoofia on ristuvad mõisted!) Wilhelm DILTHEY (1833-1911) püüdis rakendada tekstimõistmise reeglid elu ja ajaloo käsitlemiseks. Dilthey püüdis mõista ajalugu kui terviklikku maailma. Mida võiks tähendada mõistmine? Mõistmise käigus me tajume meelelisi märke ning mõistame selle abil psüühikat, mitte üksikprotsesse vaid nende isiksuslikku ja ajaloolist tervikut. Mineviku uurimisel tuleb
annaabi.ee 
