-kliima(sademed, temperatuur) -lähte e. aluskivim. ( mõnikord võib olla selleks ka sete-moreen -inimtegevus(eriti tänapäeval) -veereziim -aeg EESTI MULLASTIKKU ISELOOMUSTAB: -mitmekesised mullad * lähtekivimi koostis (lubjakivi,liivakivi,savi) * veeolude muutlikus -suur soo ja soostunud muldade osatähtsus -lubjarikaste muldade rohkus -mullad on kivised(graniit)-rähkmullad LÕIMIS- e. mulla mehhaaniline koostis, mis määrab mulla ehituse ja näitab kui suur on erisuuruste osakeste hulk mullas ja lähtekivimis. PARIMAD MULLAD: -liivsavi -saviliiv MULDADE TÜÜBID PAEPEALNE MULD( e. rensiina ) - põhja ja lääne eestis,sest seal on lubjakivi maapinna lähedal. - õhukesed kihid , kuid kõrge huumuse ja toitaine sisaldusega. - põuakartlikud ja väga kivised (muld kuivab väga kergelt ära) - tänapäeval on seal looduslik taimkate e. loopealsed e. alvarid - põldusid suures osa pole. RÄHKMULD - põhja ja lääne eestis
Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa(,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on mullahorisantide-erineva tiheduse,värvuse ja omadusega mullakihtide-läbilõige.Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpe,mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise ehituse,omaduste ning kasutusviisi poolest.Eestile on iseloomulikud(2) Paepealsed mullad(randsiinad)levivad põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal
(õp lk 82) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012 Leetumiseks nimetatakse protsessi, kus mulla mineraalosa huumusainete mõjul laguneb ja toitained kantakse mullast välja 6. Mis on leostumine? (õp lk 81) Leostumiseks nimetatakse protsessi, kus sademed ületavad aurumise ja uhutakse lahustunud ained koos sademeveega mullas allapoole. 7. Mis on lõimis? (lk 80) Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. 8. Mis on mets? Mets on ökoloogiline elukooslus, mida iseloomustab tihe ja kõrge puittaimestik. 9. Nimeta erinevaid metsatüüpe. Palumets ; Soomets ; Salumets ; Loomets ; Nõmmemets ; Lodumets ; Lammimets. 10. Kuidas jagatakse niiskuse alusel Eesti metsad? (lk 85) Kuivadeks arumetsadeks ja märgadeks soostunud ning soometsadeks. 11. Mis on niit, ja kuidas jagatakse kasutuse järgi? (lk 88)
· Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks CO2, H2O 2. Humifitseerumine- mullapinnal ja mullas toimub orgaaniliste jäänuste muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosadega seotud huumuseks. · Mulla lõimis näitab erisuuruste osakeste sisaldust mullas. · Kui murenemisprotsessi ei toimuks, ei tekiks mulda ja maapind ei mitmekesistuks. MULLA TEKKETEGURID · Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks: passiivseteks ja aktiivseteks. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID: · Mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. · Lähtekivim. Annab mullale värvuse, mineraalse koostise, mis määrab
heleoranid ümbritsevad vilja tumeroheline, siniste (ka silmailu pakuvad õrnad roosade ja valgetega) sinised õied, kogu taim on õitega tihe puhmik roheline, valged õied, viljad pruunid lopsakad sarikõisikud roheline, punased õisikud pikad punased õisikud kerajad viljad, lõhestunud lamedad lehed, väikestes heleroheline, valged kuni sarikõisikutes erisuuruste roosakasvalged õied kroonlejtedega õied hallikas, õied dekoratiivsuseks taime määrdunud-valged hallikas üldmulje silmapaistvad tupplehed, sulgjagused lehed, hästi roheline, sinised õied arenev ja lehistunud vars hallikarvane, õied violetjassinakas, roosad dekoratiivsed või valkjad hõbedakarvased lehed hallikasroheline, õied kahvatusinised pikad dekoratiivsed õisikud
sageli just niisuguse nime all leida. 20-60 cm kõrgune õrn rohttaim. Õitseb juunis-juulis. Toored viljad on mitte eriti meeldiva lõhnaga, kuivades muutuvad meeldivalt aromaatseks. Koriander on lähedane sugulane köömnete, vürtsköömnete, aniisi ja tilliga. VARS peen vaoline LEHT - lamedad helerohelised lõhestunud lehed, mis värskelt väga intensiivset aedpeterselli lõhnaga sarnast lõhna eritavad. ÕIS Väikesed määrdunudvalged kuni roosakasvalkjad õied on erisuuruste kroonlehtedega ja koonduvad varte tippudes väikesteks lamedateks sariõisikuteks. SEEMNED - seemned kuuluvad maailma vanimate teadaolevate vürtside hulka. Kerakujulisi vilju saab jagada kaheks seemneks. Kuivatatuna on seemned kollakaspruunid, neil on muskuse ja sidruni lõhn. Ajalugu - Koriander on vahemeremaadest pärit ühe- või kaheaastane taim. Selle seemned kuuluvad maailma vanimate teadaolevate vürtside hulka. Taime kasvatati juba 3500 aastata
2.2. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Pinnase põhiomadused määratakse katsete teel välitingimustes või laboratoo- riumis, tuletatud näitajad aga arvutatakse põhinäitajaid sisaldavate valemite abil. Pinnase füüsikalisteks põhinäitajateks on terastikuline koostis (lõimis), mahumass (tihedus), mahukaal, niiskus, Atterbergi piirid (rullpiir ja voolavuspiir). Lõimis e terastikuline koostis iseloomustab erisuuruste osakeste kaalulist sisaldust pinnases. Lõimis määratakse laboris sõel- või setteanalüüsiga ning väljendatakse tabeli või lõimiskõverana. Viimaste järgi määratakse lõimisetegur Cu. Cu = d60 / d10 d60 - niisugune läbimõõt, millest peenemaid osakesi on pinnases 60 % kaalu järgi. d10 - niisugune läbimõõt, millest peenemaid osakesi on pinnases 10 % kaalu järgi. Mida väiksem on lõimisetegur, seda ühtlasem om pinnas.
või kuivendatud lodumets. Puurindes on iseloomulikud sanglepp ja kuusk, rohurindes angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas. Metsatüpoloogias vastab angervaksa kasvukohatüübile. Luuvili üheseemneline vili, mille seemet ümbritseb puitunud sein ja sellest väljaspool lihakas kiht nt. kirss, ploom, kreek; koguluuvili on nt. vaarikal ja murakal. Lõimis (mullalõimis) mulla mehaaniline koostis, erisuuruste osakeste sisaldus mullas ja lähtekivimis, väljendatuna massi%-des. Lühivõrse võrse, mille arenemisel punga telg pikeneb väga vähe, mistõttu lehed selle küljes asetsevad lähestikku; nt. õunapuu õied ja viljad arenevad lühivõrsetel. Madalsoo peamiselt põhjaveest toituv soo, mille rohurindes kasvab rohkesti tarnu, jm. lõikheinalisi. Mineraalaineterohke toitevee korral on taimestik liigirohke (tarnad,
annaabi.ee 
