Ütleb, et juhtmele mõjuv jõud on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega, juhtme lõigupikkusega ja siinusega nurgast juhtme ja magneti vahel. F=B*I*l*sin 17.Mis on magnetinduktsioon? +valem Näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtme lõiguga, selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 18.Kui suur jõud mõjub kahe vooluga juhtme vahel? Kuna on tõukejõud, kuna on tõmbejõud? See jõudu on võimalik arvutada valemiga F= (I1*I2 / d)*k Kui juhtmetes on erisuunaline vool siis tõukejõud, kui samasuunaline vool siis tõmbejõud.
Eurooplaste saabudes 19.sajandil jäid maoorid vähemusse ja moodustavad nüüd vaid 8% kogu rahvastikust. Väikesearvuline rahvas võib nautida kodumaa mitmekesisust, nagu seda teevad ka paljud turistid. Uus- Meremaa on rikkalike maavaradega ja kõrge elatustasemega riik. See maa on moodustatud kahest suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Lõunasaare lääneosas asuv Alpi murrang on kahe tektoonilise laama vahepiiriks. Laamade vastastikune erisuunaline liikumine põhjustab piirkonnas maavärinaid. Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väikese riigi kohta leidub palju erinevaid maastikutüüpe,sealhulgas fjorde,jääliustikke,mägesid,liivarandasid,tasandikke,soid ja lainjaid küngastikke. Uus- Meremaa põhjasaare on kujundanud vulkaanid
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused · Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged · Vulkaanipursked · Koobaste varisemine · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab
Maavärin- on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine Maavärinad Maigi Astok Maavärina tekkepõhjused • Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged • Vulkaanipursked • Koobaste varisemine • Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) http://idahoptv.org/dialogue4kids/season11/geology/resources.cfm Mis on maavärin? Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega. • maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab
12. Voolu magnetväli. Ampère'i seadus. Voolu magnetväli-Vooluga juhtmeid ümbritseb magnetväli. Ampère'i seadus- Kirjeldab magnetilisi jõudusid, mis on kahe vooluga juhtme vahel. VALEMID!! Fm=K*(I1*I2*l/r)ehk Amper- voolutugevus on 1 amper kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese teineteisest ühe sama kaugusel asetseva sirgjuhtme vahel mõjub juhtme iga meetri kohta 2*10(-7)N Kui juhtmetes on samasuunaline vool, siis esineb tõmbumine, kui erisuunaline vool, siis esineb tõukumine. Kui juhtmed omavahel ristuvad, siis ei esine jõudu. 13. Elektrivälja tugevus- Näitab meile seda, milline jõud mõjub selles väljas ühikusele laengule E=F/q, ja elektrivälja tugevusel on 2 ühikut. V/m (?) ja 1 N/C 14. Magnetinduktsioon- iseloomustab magnetvälja tugevust Fm= BIl B= Fm/I*l 15. Elektrivälja potentsiaal- näitab kui suur on selles väljapunktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia
Vulkaan- mägi, mille sees on lõõridelaadne lõhe või lõhede süsteem, mida mööda liigub(tõuseb maapinnale) magma, pursutatud kivimite ja gaaside massid Magma- maa sees olev sulakivimitest koosnev mass Laava- vulkaanist välja jõudnud magma, mis hakkab tarduma 10. Tead maavärinate tekke põhjusi, levikut, tugevuse mõõtmise eri viise (Richter, Mercalli skaala) milliseid laineid esineb, mida põhjustavad. Põhjused- -vulkaanipursked, - koobaste varisemine, -laamade erisuunaline liikumine (tekivad maakoore sisepinged) -inimtekkelised (lõhkamistööd) Richteri skaala- magnituudid Mercalli skaala-pallid (1-12) Võib esineda hiidlaineid e. Tsunamit, kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas ja see surub veemassi üles. Mida põhjustab: -ujutatakse üle suured alad -hävib taimkate, muutub ranniku pinnamood -mullad ja siseveekogud soolduvad -hävivad korallrifid -ookean reostub 11
11. Püsimagnet- Keha, mida ümbritseb alati magnetväli 12. Voolu magnetväli. Ampère'i seadus. Voolu magnetväli-Vooluga juhtmeid ümbritseb magnetväli. Ampère'i seadus- Kirjeldab magnetilisi jõudusid, mis on kahe vooluga juhtme vahel. Amper- voolutugevus on 1 amper kui kahe lõpmata pika ja lõpmata peenikese teineteisest ühe sama kaugusel asetseva sirgjuhtme vahel mõjub juhtme iga meetri kohta 2*10(-7)N Kui juhtmetes on samasuunaline vool, siis esineb tõmbumine, kui erisuunaline vool, siis esineb tõukumine. Kui juhtmed omavahel ristuvad, siis ei esine jõudu. 13. Elektrivälja tugevus- Näitab meile seda, milline jõud mõjub selles väljas ühikusele laengule E=F/q, elektrivälja tugevusel on 2 ühikut. V/m (?) ja 1 N/C 14. Magnetinduktsioon- iseloomustab magnetvälja tugevust 15. Elektrivälja potentsiaal- näitab kui suur on selles väljapunktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. tähis - (fii) fii=E/q fii=E*d (homogeenses väljas) 16
KIPLPVULKAANID on suhteliselt lamedad, sest kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat(räni- ning gaasidevaest magmat), mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam ning seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Kõige suuremad vulkaanid. 7. Teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi; TEKKEPÕHJUSED: 1) Laamade erisuunaline liikumine, tekivad maakoore sisepinged. 2) Vulkaanipursked. 3) Koobaste varisemine.4) Inimtekkelised e tehnogeensed(veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused). ESINEMISPIIRKONNAD: 1) Laamade äärealadel: - Kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) - Kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) 2) Mandrite sisealadel (Aafrikas) 3) Ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) SEISMILISTE LAINETE LIIGITAMINE:
Vislast põhjas kuni Doonauni lõunas. u 4saj ekr tungisid nendele aladele sarmaadid ja tõrjusid maaharijaist slaavlased Kesk-Vene taigasse. 4saj alanud suure rahvasterände ja võitlustega gootide ja hunnidega ning hiljem Bütsantsiga viis Doonau ja küllaltki suure osa Balkani asustamiseni. Osad slaavlased liikusid mööda Kesk-Euroopa tasandikku ida ja põhja suunas ning mööda Odra ja Elba jõe vahelist maa-ala läände-see erisuunaline liikumine viis slaavlaste jagunemise kolmeks. Lõuna-ida ja lääneslaavlasteks. Slaavlaste ekspansioon Ida-Euroopa aladele toimus u 7-8 saj. 6saj algusesse paigutub ka Kiievi linna rajamine pojaanide hõimuliidu poolt. Dnepri alae seega jõudsid ida slaavalsed 5 saj lõpul 6 saj alguses. Põhjapoolsetel aladel olid sela ajal soome-ugri hõimud kes maksid russidele andamit. Aegamööda aga liikusid russid põhjasuunas. 4. Idaslaavlaste hõimuliidud ja nende suhted kohalike rahvastega.
arenguprotsessides. Polüfeense toimega geeni mutatsioon avaldub tavaliselt mitme tunnuse üheaegse muutusena, nt. patoloogia korral sündroomina. (fenogenees (phenogenesis) -- geneetiliselt kontrollitud tunnuste (feenide) kujunemiskäik indiviidi ontogeneesis; molekulaarsete, biokeemiliste, füsioloogilste, morfoloogiliste jm. protsesside ning muundumiste jada geenist tunnuseni. Fenogeneesis ilmneb alleelide ja erinevate geenide interaktsioon või ka ühe geeni erisuunaline toime erinevatele tunnustele (polüfeensus). ) Polümeeria- mitteallelsed geenid determineerivad ühte ja sedasama tunnust. polümeerne geenitoime (polymeric gene action) -- e. aditiivne geenitoime, kahe või (enamasti) mitme geeni samasuunaline ja kumuleeruv toime ühele tunnusele. Selline geenide koostoime põhjustab tunnuse erinevaid avaldumistasemeid, kvantitatiivse varieeruvuse erinevate mõõdetavate tunnuseväärtuste vahel. Igal polümeersüsteemi geenil eristatakse tunnust
· ettevõtte poolt haaratud positsioonide tugevusega tarbijaturul; · ettevõtte sisemise töökorralduse taseme ja personali professionaalsusega, · kasutatava tehnoloogia kõrge tasemega · muude immateriaalsete aktivate omandamisega, millised võimaldavad suurendada kaubandusettevõtte kasumit. Olgugi, et kaubandusjuhtimise ülesanded on omavahel tihedalt seotud, on siiski rida ülesandeid, millistel on erisuunaline iseloom. Näiteks võivad mitmete ostjate teenindamise kõrge taseme tagamisega seotud abinõude juurutamine suurendada ettevõtte tööjõu, materiaalsete ja finantsressursside kulutusi, seega vähendada ettevõtte kasumit. Ettevõtte kasumi maksimeerimine on sageli seotud majandusriskide kasvuga. Arvestades eeltoodut on ilmne, et kaubandusjuhtimise protsessis on oluline erinevate ülesannete omavaheline optimeerimine.
annaabi.ee 
