sest siin pole olulised mitte oskused ja tugevused laias mõttes, vaid sihtkliendile oluliste väärtuste väljatoomine ja selle kaudu lubaduse täitmine. Positsioneerimise osad - peamiste põhjuste väljatoomine/ kaardistamine Peamiste põhjuste kaardistamise 4 tegevust: Defineerimine ettevõte peab püüdma vastata küsimisele mida, kellele ja kuidas tehakse? Eristumine ettevõte peab püüdma vastata küsimisele kuidas eristutakse? Süvendamine ettevõte peab püüdma vastata küsimisele kuidas kliendisuhteid süvendatakse? Kaitse - ettevõte peab püüdma vastata küsimisele mida tehakse, et kaitsta oma tegevust ja positsiooni konkurentide tegevuste eest? Eelnev on tuntud ka kui positsioneerimise neli D-d. (define, differentiate, deepen, defend).
kiiremini edasi. 5 Äriplaani kirjutama hakates tuleks uurida turgu kus tegutsetakse või tegutseda plaanitakse. Selleks võiks ettevõtjal juba olla ülevaade ja arusaam klientidest, reaalsetest kuludest ja tuludest aga ka oma konkurentidest ning nende tegevusest. Tuleb kasutada kõikvõimalikke loovaid meetodeid, et nende tegevusi uurida. Pakkuda tuleb seda, mida konkurendid ei pakud või midagi mille poolest eristutakse ja olla parem. Konkurendist peab alati sammukese eespool olema, kui tahad üldse olla keegi ehk siis tegija turul. Äriplaan ei ole mitte ainult selleks, et raha saada ning see siis riiulisse tolmuma jätta, vaid selle tegemise käigus selginevad ettevõtete plaanid ja mõtted tulevikust ning nähakse täpsemalt, mis on olemas ja mida saaks sellega edasi ette võtta. Tagasiside küsimine. Kui ettevõte on oma tegevusega juba alustanud on väga oluline oma klinetidelt tagasisidet
2) Oligopol turul on väike arv pakkujaid, tooted võivad olla nii selgelt eristuvad kui ka standardiseeritud. Puhta oligopoli puhul eksisteerib paar suurt ettevõtet, kes pakuvad üsna sarnast toodangut. Eristumise aluseks on sageli hind ning eelise saavutamine baseerub kuluefektiivsusel. Diferentseeritud oligopoli puhul toodavad ettevõtted osaliselt diferentseeritud tooteid. Konkurentidest eristutakse kas kvaliteedi, lisade, stiili või teeninduse poolest. Iga ettevõte on üldjuhul tugev ühes nimetatud valdkonnas ja saab seetõttu küsida oma segmendi tarbijatelt hinnapreemiat. 3) Monopolistlik konkurents mitmed ettevõtted on võimelised oma tooteid diferentseerima kas osaliselt või kogu ulatuses. Konkurent ettevõtted keskenduvad neile tarbijasegmentidele, kelle vajadusi suudetaks rahuldada kõrgemal tasemel ning küsida
consumption style väljendab elustiili ja on elulaadi osa. Sünonüümina käsitletakse. Eluviisi määratlus mitu mõõdet: tegevused/käitumine Väärtused ja suhtumised Üksikud vs grupid Interaktsioonid grupis Sidusus Äratuntavus Valik Kas eluviis saab olla midagi individuaalne? Üksikisikud võivad kuuluda mitmesse gruppi ja need grupid võivad ka põrkuda. Eristumine distinction (Bourdieul) kuidas eristutakse teistest? Refereeringud (Rosengren 1997), (Freysinger &Kelly 2004) eluviisist. Eluviisi määratlemine: *klassikaslised (sh marksistlikud)teooriad töö ja klaasikuuluvus eluviisi määratlejana võtavad aluseks. Jagatakse kaheks kapitali omavad ja ilmajäetud klass. Tänapäeva mõistes liiga üldised ja lihtsustatud. * kriitilised teooriad (sh Horkheimer, Adorno) kultuur eluviisi määtatlejana
jäljendatakse kohalikke tavasid, samuti seltsitakse meeleldi kohalikega. Kuid nii kena, kui selline käitumine ka ei tundu, ei saa seda siiski soovitada. Tõsiasi on, et välismaalane jääb välismaalaseks, olgu ta võõral maal kuitahes kaua. Rahvuslikku, rassilist ja kultuurilist identiteeti ei saa vahetada. Teine äärmuslik tava on seltsimine ainult kaasmaalastega või teiste välismaalastega. Eristutakse peaaegu täielikult kohalikest ja nende kultuurist. Rahvusseltsid on paljudele toeks võõral maal, aga kui neist tuleb püsiv pagemispaik, siis on tarvis endale täpsustada välismaal viibimise motiive. Kohalikud vaevalt et hindavad inimest, kellest teatakse, et ta on olemas, kuid keda ei kohta kunagi. 4. Kohanemine. Nüüd tunneb inimene, et ta on teises kultuuris kodus. Ta on õppinud nautima paljusid teise kultuuri jooni: toitu, joomist, seltsimist, vaba-aja veetmist, kunsti
loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustes. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Rühmades eristutakse mitmete omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatuse süsteemis e staatuse hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. 4 grupiasendit: 1) Liidrid populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2) Kaaslased keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abistajad 3) Isoleeritud liikmed, kelle suhtes ollakse ükskõiksed
võimeid hinnatakse ja loodaks soodsad tingimused nende arendamiseks. See kontseptsioon on pigem eetiline filosoofia kui teaduslik järeldus. Inimestesse puutuvaid otsuseid ei saa teha lahus eetilistest väärtustes. 7. Staatus. Staatusesümbolid. Staatuse allikad. Staatus inimese sotsiaalne asend grupis. Isikule osaks saava tunnustuse, austuse ja aktsepteerimise kogusumma. Inimesi on eristatud staatuse järgi tsivilisatsiooni algusest alates. Rühmades eristutakse mitmete omaduste, võimete ja meeldivuse järgi. Igal liikmel kujuneb teatud asend staatusesüsteemise staatuse hierarhias, mis määrab ära tema staatuse teiste liikmete suhtes. 4 grupiasendit: 1. Liidrid populaarsed, tunnustatud, autoriteetsed. 2. Kaaslased keskmise populaarsusega, agarad kaasalööjad ühistes üritustes, liidrite abistajad 3. Isoleeritud liikmed, kelle suhtes ollakse ükskõiksed 4
Laste allsüsteemid Nö kõige müstilisem, sest vanematel puudub sellele juurdepääs. Toimuvast teavad ainult lapsed ise. Funktsioonid on: Laste omavahelise identifikatsiooni/ diferentsiooni protsessid Lapsed peavad end kellegagi samastama ja kellestki eristuma (teistega suhestumine aitab aru saada iseendast); see toimib peamiselt tunnete ja käitumise tasandil. Õdede-vendadega (samaealistega) samastutakse, vanematest eristutakse. Lapsel peaks olema vähemalt 4-5 omavanust, kellega samastuda/ kellest eristuda. Omavaheliste suhete regulatsioon: lapsed on üksteise suhtes peegeldava minaregulatsiooniga (heakskiit/ kriitika). Aitab arendada jälgivat ego. Korrektuure on lihtsam vastu võtta eakaaslastelt kui autoriteedilt. Otsene abi – õpetatakse üksteist mingeid asju tegema; tutvusringkondade kaasamise kaudu areneb
kohanemisfaasis tulevad just sellest, et ei saada aru uue kultuuri mitteverbaalsetest sõnumitest (Raunio,1988:80). Oma kultuuris me oskame neid tõlgendada: keha liigutused, näoilmed, hääletoon, riietus jne. Selliseid probleeme tekib tavaliselt senikaua, kuni hakatakse mõistam teatavaid kultuuri sügavamaid seoseid - kuidas ümbritsevad inimesed mõtlevad jne. See tüdimus mis tekib, elatakse välja selle kultuuri peal, kus ollaks. Võidakse seltsida ka ainult kaasmaalastga. Siis eristutakse peaaegu täielikult kohalikest ja nende kultuurist. Omavahel olles tuntakse end hästi ja kindlalt, üheskoos kritiseeritakse kohalikke. Lisaks sellele need inimesed, kes ei ole eriti kohanenud, nemad hakkavad selles staadiumis kasutama alkoholi. Kuna tal on olnud ka pidev stress, siis hakkab väsima, võivad esineda haigused. Mõnikord võidakse minna ajutiselt mujale, et sellest üle saada, kuid tagasitulles hakkab kõik jälle otsast peale. See staadium on kriitiline
annaabi.ee 
