2) kinnitab taime substraati 3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega 4) varuainete ladestumiskoht 5) vegetatiivse paljunemise elund 6) sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 6. Kuidas erinevaid juuretüüpe päritolu järgi liigitatakse ja millest nad arenevad? 1) Peajuur - areneb ainult idujuurest 2) Lisajuur- saab alguse varrest, lehest või nende 3) Külgjuured - harunevad peajuurest ja lisajuurtest. 7. Millises juure vöötmes toimub kudede eristumine? Eristumis e. imavvöötmes 8. Mis vahe on ühe- ja kaheiduleheliste taimede idanemisel? Kaheidulehelistel toob võsu idulehed maapinnale, üheidulehelistel jääb ainus iduleht seemnesse. 9. Mis ülesannet täidavad juuremugulad, kuidas nad kujunevad ja millistel taimedel nad esinevad? a) Juuremugulad on säilitusjuured, mille ülesandeks on varuainete kogumine või ka vegetatiivne paljunemine b) Juuremugulad tekivad, kui varuained kogunevad külg- ja lisajuurtesse.
3) segajuurestik, mis koosneb peajuurest ja lisajuurtest Kuju järgi eriatatakse: 1) sammasjuurestik (peajuur on mõõtmetelt palju suurem kui teised juured) 2) narmasjuurestik (palju ühesuguste mõõtmetega juuri) 3) harujuurestik (teise järgu juured jäävad oma mõõtmetelt vähe alla esimese järgu juurtele). 7. Missuguseid vöötmeid juures eristatakse ning kuidas need omavahel paiknevad? Selgitage joonise abil. a) Kasvukuhik b) pikenemis- e kasvuvööde, c)eristumis e. imavvööde d) külgjuurte vööde. Vt joonist. Lk. 85 8. Mis on juure ülesanded? 1) imab mullast vett ja mineraalaineid 2) kinnitab taime substraati 3) teostab sidet mulla mikroorgamismidega 4) varuainete ladestumiskoht 5) vegetatiivse paljunemise elund 6) sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 9. Mis ülesannet täidavad juurikad, kuidas and kujunevad ja millistel taimedel nad esinevad? Juurikad moodustuvad peajuurest, eristatakse pead, kaela ja pärisjuurt. Tekivad
16. mittesugulise paljunemise meetodid ja organismid Meetod Organismid pooldumine -organism jaguneb kaheks bakterid, algloomad, üherakulised ning moodusub kaks järglast seened pungumine-järglane kasvab pungana pagaripärm, hüdra, mõned käsnad organismi küljes ning eraldub küpseks saanuna taimede vegetatiivne paljunemine-uus sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, organism tekib taimekudedes olevatest lehed eristumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest paljunemine spooride ehk eostega- seened, samblad, osjad, sõnajalad päristuumsetel moodustuvad spoorid meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism 17. Spermi peaosa sulab kokku munarakku ümbritseva membraaniga ning spermi tuum liigub munarakku. Niipea, kui üks seemnerakk on pääsenud munarakku, muutub selle pind teistele seemnerakkudele läbipaistmatuks. See takistab munaraku viljastamist mitme spermi poolt. 18
vereringesse ja liiguvad sealt edasi teistesse kudedesse ja organistesse b) Mittesuguline paljunemine I. erinevad võimalused ja osata tuua näiteid, kes sellist viisi kasutab • Pooldumine – vanemorganism jaguneb kaheks – bakterid, algloomad • Pungumine – järglane kasvab pungana vanemorganismi küljes ja eraldub küpseks saanuna – pagaripärm, hüdra • Taimede vegetatiivne paljunemine – uus organism tekib teimekudedes olevatest eristumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest, organisteks võivad olla sibulad, mugulad, risoomid – paljud taimed • Paljunemine spooridega ehk eostega – spoorist kasvab uus organism – seened, sõnajalad II. eelised ja puudused sugulise paljunemise ees • Kiire, kõik on omavahel sarnased – kerge hävida c) Moone I. Selgroogsetel (konnad, kalad). Kuidas erinevaid arengujärke eri loomarühmades nimetatakse? • Konnad – kullesed-
ühenduste, sünapsite formeerumist. Nende varaste protsesside hulka kuuluvad 1) loote esmase närvisüsteemi kujunemine; 2) närvirakkude ehk neuronite sünd primitiivsetest eellasrakkudest; 3) peamiste ajustruktuuride moodustumine; 4) neuronite migratsioon oma sünnikohast lõppasukohta. Kui neuraaltorust on moodustunud algelised pea- ja seljaajustruktuurid, algab aju püsielementide, neuronite ning gliiarakkude sünni- ja eristumis protsess. Täiskasvanud inimese ajus on umbes miljard neuronit ja veelgi enam gliiarakke. Kõik need rakud tekivad väga lühikese aja, umbes mõne kuu jooksul väiksest populatsioonist eellasrakkudest. Individuaalsete eellasrakkude arenguline valik sõltub kõige rohkem nende eristumise ajal toimuvatest koostoimetest keskkonnaga ehk ümbritsevate rakkudega. Lõpptulemusena kontrollivad kõiki neid sündmusi rakk-rakk-kontaktid ja rakuspetsiifiline geeniregulatsioon
Juurte tüübid päritolu järgi: Peajuur, Lisajuur, Külgjuur Substraadi järgi: mulla-, vee-, õhujuured Juurestik – taime kõigi juurte kogum; Peajuurestik, lisajuurestik, segajuurestik Sammasjuurestik (tüüpiline kaheidulehelistele), narmasjuurestik (tüüpiline üheidulehelistele), harujuurestik (tüüpiline puittaimedele) Juure mikroskoopiline ehitus Juure vöötmed: ◦ kasvukuhik, ◦ pikenemis- ehk kasvuvööde, ◦ eristumis- ehk imavvööde ◦ külgjuurte vööde Kasvukuhiku tipus juurekübar Imavas vöötmes tekivad juurekarvad Külgjuurte vöötmes toimub juure harunemine Juure muudendid Säilitusjuured tekivad tänu puidu- ja niineparenhüümi vohamisele varuainete kogunemise tõttu Päritolu järgi jagunevad: juurikad ja juuremugulad Juurikad moodustuvad peajuurest, eristatakse pead, kaela ja pärisjuurt. Juurikad võivad olla monokambiaalsed või polükambiaalsed
Algkoe rakud on Külgmine meristeem e kambium Silindrina piki väikeste mõõtmetega ja telgelundeid (taime paiknevad tihedalt üksteise organ, millel on kõrval. Meristeemi rake radiaalsümmeetriline iseloomustab veel kiire ehitus- vars (tüvi), paljunemisvõime ja juur) eristumis- ehk Vahemeristeem Varrelülide alumises diferentseerumisvõime osas (nt kõrrelistel (võime muutuda teiste sõlmedes) koeliikide rakkudeks) Haavameristeem e kallus Elundite vigastatud kohtades
annaabi.ee 
