MacArthur, kes otsustas ette võtta ohtliku missiooni ning maandas oma väed Põhja-Korea üksuste tagalas, lõigates vastase väed tagalast ära see rist õigustas ennast. Põhja-Korea lagunemise oht tõi sõtta Hiina sekkumise. 1950 aastal tungisid Nõukogude relvadega varustatud hiinlased ÜRO vägedele kallale. ÜRO üksused sunniti taanduma, kuid rasketes lahingutes panid liitlasväed 1951. aasta jaanuaris hiinlaste edasitungi Põhja- ja Lõuna-Koread eristaval 38. laiuskraadil seisma. 1953. aastal sõlmiti lõpuks vaherahu. See kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks, mis on teineteisest väga erinevad. Korea sõjas suurimaks kaotajaks osutus NSV Liit, kelle autoriteet Euroopas kui ka Aasias tunduvalt vähenes. Berliini ülestõus toimus aastal 1953. Korea sõda ei jõudnud veel lõppedagi, kui väga pingeline olukord kujunes välja Euroopa südames Berliinis. Sakslastel tekkis lootus võõra
Lõuna-Koreasse tunginud vastase väed tagalast ära. Põhja-Korea väed taganesid ja ÜRO väed liikusid nende järel Põhja-Koreasse. Põhja-Korea kokkuvarisemise oht tõi kaasa kommunistliku Hiina sekkumise. 1950. a nov tungisid suured Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. ÜRO üksused sunniti taanduma, kuid 1951. jaanuar panid liitlasväed hiinlaste edasitungi seisma. Rinne püsis 2 aastat Põhja- ja Lõuna-Korea eristaval 38. laiuskraadil. 1953. a sõlmiti vaherahu, mis kestab tänaseni, jagades Korea 2-ks riigiks(erinevad üksteisest väga). Korea sõjas suurimaks kaotajaks oli NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas vähenes. Berliini ülestõus 1953. aastal: NSV Liidus puhkenud võimuvõitlus ning segadused tekitasid sakslastel lootuse võõra võimu alt vabaneda. 1953. a algas avalik vastuhakk. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki, mis kasvas üle massimeeleavaldusteks
Korea sõda (1950-1953) (lühendid: P.- K. [Põhja-Korea] ja L.-K. [Lõuna-Korea] ) Sündmus: 1950a. juunis tungis kommunstlik P.-K. koos NSVL-i ja Hiina toetusel L.-K.-le kallale ja vallutas suurema osa selle piirist. Põhjus: Põhja-Korea oli kommunistlik, Lõuna-Korea aga üritas üles ehitada demokraatiat. Osapooled: P.-K.(toetajad NSVL, Hiina vs. L.-K.(ÜRO, USA) Kus: Korea ps.-l Tulemused: 1951a. Hiina tungis ÜRO vägedele kallale, vastuseis pandi seisma P.- ja L.-Kd eristaval 38. laiuskraadil. NSVL-i autoriteet langes. Berliini ülestõus (1953) Sündmus: NSVL-i võimuvõitlus ja segadused tekitasid sakslastes lootuse võõra võimu alt pääseda, rahulolematused viletsate elutingimustega. Osapooled: NSVL ja Saksamaa Kus: Berliinis Tulemused: Rahulolematus jäi tuha alla hõõguma ning plahvatas mõne a. pärast avalikuks vastasseisuks. Hukkus ligi 1000 inimest, ülestõus suruti maha, säilis kommude ülemvõim. Ungari ülestõus (1953)
vallutades suurema osa Lõuna- Korea territooriumist. Põhja- Korea tegevust toetasid NSVL ja Hiina. USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti korraldus agressioon lõpetada. ÜRO väed läksid Põhja- Korea tagalasse, mis sundis neid tagasi tõmbuma. Põhja- Korea kokkuvarisemise ohu tõttu sekkus tegevusse kommunistlik Hiina. 1950. a lõpus tungisid Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. Pidama suudeti lahingutega jääda 1951. a alguses Põhja- ja Lõuna- Koread eristaval 38.ndal laiuskraadil. Rinne püsis seal järgmised 2 aastat kuni 1953. a sõlmiti vaherahu, mis kestab tänaseni. 3. Suessi kriis Samal ajal kui Ida- ja Kesk- Euroopas toimusid konfliktid, oli Lähis- Idas samuti konflikt puhkenud. 1952. a Egiptuse riigipööre-> monarhia kukutamine. 1956. a riigistati inglastele kuulunud Suessi kanal -> konflikt lääneriikidega. Samal aastal asusid egiptlased inglaste manitusel Iisraeli ründama. Iisraeli poolele asusid ka Prantsusmaa ning Suurbritannia
Risk õigustas end täielikult. Põhja- Korea väed taganesid kiirustades ja ÜRO väed liikusid nende järel Põhja-Koreasse. Põhja- Korea kokkuvarisemise oht tõi kaasa kommunistliku Hiina sekkumise. 1950. aasta novembris tungisid Nõukogude relvadega varustatud suured Hiina üksused ÜRO vägedele kallale. ÜRO üksused sunniti taanduma, kuid rasketes lahingutes panid liitlasväed 1951. aasta jaanuaris hiinlaste edasitungi Põhja- ja Lõuna-Koread eristaval 38. laiuskraadil seisma. Siin püsis rinne järgmised kaks aastat, kuni 1953. aastal sõlmiti lõpuks vaherahu. See kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks, mis on teineteisest juba väga erinevad. Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui ka Euroopas tunduvalt vähenes. Maailma jaoks vajus sõda Koreas aga peagi unustusse, kujunedes üheks nn unustatud sõdade pikas reas. Berliini ülestõus (1953)
Julgeolekunõukogu koosolekuid boikoteerida). ÜRO vägedele anti korraldus agressor peatada o P-K üksused lõigati tagalast ära, tõmbusid tagasi, ÜRO väed liikusid nende järel o P-K kokkuvarisemise ohu tõttu sekkus kommunistlik Hiina, tungisid ÜRO vägedele kallale 2 o ÜRO üksused olid sunnitud taanduma, kuid panid hiinlaste edasitungi P- ja L-Kd eristaval 38. laiuskraadil seisma, kus püsis rinne 2 aastat o 1953 sõlmiti vaherahu, Korea oli kahes osas o USA sekkus, sest P-K rünnak oli rünnak terve vaba maailma vastu, ei kattunud ÜRO poliitikaga Berliini ülestõus 1953 o NSVLs puhkenud võimuvõitlus ning segadused tekitasid sakslastes lootuse võõra võimu alt vabaneda o Inimesed olid rahulolematud viletsate elutingimuste tõttu -> avalik vastuhakk
annaabi.ee 
