makedoonlaste massiline väljaränne Lähis-Ida maadesse, tänu millele omandas Vahemere idaosa üsna kreekapärase ilme. Samas toimus kreeka kultuuri segunemine idamaade kultuuridega ning nii kujunes helle-nistlik kultuur. Antiik-Rooma (Teater) "Teatrihooaeg" Roomas kestis aprillist novembrini. Etendusi rahastasid võimukandjad ja rikkad kodanikud, kus nad endid avalikkuse ees ka näitasid. Vaatajaid püüti köita eeskätt lavakujundusega, imede ja eriskummaliste juhtumitega, tantsuetendustega, lauludega ja muusikaga. Marcelluse teater Vaatemängud (Colosseum) Colosseum on maailma suurim amfiteater, mis võis mahutada kuni 50 000 inimest. Keskel asuvat areeni ümbritses metallvõre , mis kaitses pealtvaatajaid raevunud metsloomade eest Akveduktid Rooma ehitustehnika kõige eriomasem saavutus oli veejuhtmed ehk akveduktid -suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega.
Hispaanlane Francis Picabia tekitas veidraid masinaid ja iroonilisi kollaaze. Töötas koos Duchampiga New Yorgis. Itaalias tekkinud dadaismi nimetatakse metafüüsiliseks kunstiks, selle looja on Giorgio deChirico. Tema maalides on mahajäetud linnad ja interjöörid, kus liiguvad mõnikord viirastuslikud inimesed. Sürrealism Tekkis 1923. aastal Pariisis ja hääbus 2. maailmasõja lõpus, kuid on aktuaalne tänaseni. Dadaismi järjena soovis see kunstivool sokeerida avalikkust eriskummaliste piltidega, milles olid olukorrad tavatutes seostes. Eriti köitis sürrealiste renessansiaegne madalmaade kunstniku H. Boschi looming. Piltides on unenäolisust, seksuaalsust ja seda kõike tihti vägivaldselt või moonutatult. Sakslane Max Ernst kujundas müütilise maailma. Prantslase Yves Tanguy' maalidel leiame kujusid lõpmatusse kaduval maastikul ja osalt tühjuses. Hispaanias: Joan Miró kujutistel olid biomorfsed olendid ja suured kirevad pinnad
elutunnetust, elamise nautimist. Hiina tark kummardas vaimsust kõige avatumas vormis: avanud oma südame olemise täiusele, nautis ta kogu olemise kulgu, suutes seda ka pisi- ja argiasjades. Hiinlane on rahulik oma vaesuses - mida vaesem on vaim, seda enam sinna mahuv; mida rahulikum on vaim, seda enam mahub sinna rõõmu. ''Peen'' elulaad on kogu ümbritseva elu täielik tajumine. See ei tähenda maja ülekoormamist kallite asjadega või tegelemist mingite eriskummaliste hobidega. Hiinlase jaoks tähendab see avastada olevas midagi muud lisaks: peenes lihtsat, kauges lähedast ja vastupidi, ehk väikeses suurt, lõpetatus hoomamatut. ''Peene'' ideaalses variandis pöördus looming tagasi loodusesse, kunstlik viis leida enese läbi loomuliku. Seega võib öelda, et jõudeelu tähendab sisekaemusse pöördunud tundlikku kuulatamist, teravat silma ja taju, et sügavamalt lülituda ja osa saada
Hispaanlane Francis Picabia tekitas veidraid masinaid ja iroonilisi kollaaze. Töötas koos Duchampiga New Yorgis. Itaalias tekkinud dadaismi nimetatakse metafüüsiliseks kunstiks, selle looja on Giorgio deChirico. Tema maalides on mahajäetud linnad ja interjöörid, kus liiguvad mõnikord viirastuslikud inimesed. Sürrealism Tekkis 1923. aastal Pariisis ja hääbus 2. maailmasõja lõpus, kuid on aktuaalne tänaseni. Dadaismi järjena soovis see kunstivool sokeerida avalikkust eriskummaliste piltidega, milles olid olukorrad tavatutes seostes. Eriti köitis sürrealiste renessansiaegne madalmaade kunstniku H. Boschi looming. Piltides on unenäolisust, seksuaalsust ja seda kõike tihti vägivaldselt või moonutatult. Sakslane Max Ernst kujundas müütilise maailma. Prantslase Yves Tanguy' maalidel leiame kujusid lõpmatusse kaduval maastikul ja osalt tühjuses. Hispaanias: Joan Miró kujutistel olid biomorfsed olendid ja suured kirevad pinnad
Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minevikus samade seaduspärasuste alusel kui tänapäeval, mitte aga eriskummaliste katastroofidena. 2. Katastrofismi ja uniformismi vastandlikkus? Katastrofismi teooria järgi (loojaks Cuvier) on Maad vapustanud korduvad katastroofid, mis on ka kivististes leiduvate erinavatel aegadel väljasurnud loomade fossiilide põhjuseks. Uniformismi järgi on aga loodusseadused ajas muutumatud ja geoloogilised protsessid on Maal toimunud alati samade seaduspärasuste järgi, mitte mõistatuslike katastroofidena.
saj. lõpust läbi 19. saj. psühhogeeniat otsiti: Prantsusmaa ja Austria. Tol ajal levinud hüsteeriliste konversioonide põhjuseks pidas Franz Anton Mesmer (1734-1815), Austria arst, universaalse magnetilise vedeliku iseäralikku jaotust inimese kehas. Ja uskus, et üks inimene võib teist mõjustada selle vedeliku ümberpaiknemises ja sel viisil tervistada. Raudvardad erinevate kemikaalide nõudes olid tema ravivahenditeks. Eriskummalises riietuses Mesmer puudutas eriskummaliste riituste käigus nende varrastega patsientide kehi. Igatahes said nad terveks. Aga kuigi F. A. Mesmer pidas oma teooriat ning ravi rangelt füüsikaliseks, käsitleme meie teda sugestiivravi esiisana. Mesmeriseerimiseks nimetasid oma tegevust ka esimesed hüpnoosravijad. Pariisi neuroloog Jean Martin Charcot (1825-1893) uuris hüsteerilisi seisundeid (anesteesiat, halvatust, pimedust, kurtust, krambihooge ja mälulünki) ja pidas neid somatogeenseteks
Kunst oli pidevalt inimeste silme ees, oli rikkalik ja ilus ning tihedalt seotud igapäevase eluga. Kreeta kunstnikud eelistasid kõike seda, mis on elus püsimatu, kaduv, muutuv. Kreeta kultuurile on iseloomulik naiivsevõitu elurõõm ja meelelisus. Kreeta arhitektuuri kuulsamateks mälestusmärkideks on suured paleed ( Knossos) 19. ja 20. saj. vahetusel kaevati välja nende jäänused ja tehti kindlaks põhiplaanid. Kreeta paleede põhiplaanid jätavad lõputute koridoridega ja ruumide eriskummaliste piirjoontega labürindi mulje. Kreeta paleede keerukas ruumipaigutus sai aluseks legendile, milles räägiti labürindist, eksitavate keerdkäikudega koopast, kus peitus kohutav inimsõnn Minotauros. Palee keskel asus hiigelsuur ristküliku kujuga siseõu ( rituaalne tähendus) suunaga idast läände. Õue ümbritsesid akendeta paleeruumid. Hoolimata süsteemitusest, olid need lossid väga mugavad, kus oli 4