jõudnud puudega inimesed. Puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Pensionite liigid: Vanaduspension Rahvapension Töövõimetuspension Toitjakaotuspension Pensionikindlustus: 1. sammas riiklik pension 2. sammas kogumispension 3. sammas täiendav kogumissammas Pensionilisad, eripensionid: presidendile parlamendipension kohtuniku ametipension politseinik, prokuröri, riigikontrolli peakontrolörija ametipension kaitseministeerium Peretoetuste liigid Lapsetoetus L apsehooldustasu: üksikvanema lapsetoetus ajateenija lapsetoetus eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus Ühekordsed peretoetused: elluastumistoetus sünnitoetus Muud toetused:
· Tagada peredele vajalik riigi tugi. Peamised hüvitised ja toetused: · Lapsetoetus. 300.- , alates 3. lapsest 900.- nägu. Lisaks erinevad toetused, nt vallalt. · Vanemahüvitis. 18 kuud. Algab, kui ema jääb koju. Summa sõltub vanema eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksudega makstud tulust. Max 35 000.- Loodud pigem keskklassile. · Pensionid: vanaduspension koosneb 3-st osast: 1) baaspension riigilt 2) kogumispension 3) kohustuslik 2. sammas. Lisaks mitmed eripensionid. · Töövõimetushüvitis ,,sinine leht". Makstakse alates 4. päevast, kuni 8. päevani 70%. Majandus: .. on teenuste ja kaupade tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Majandusvaldkonnad: ettevõtlus, investeerimine, kapital, maksundus, ärieetika ja seadustik, reklaam. Turumajandus: (Naturaal kõik tehakse kohapeal. Plaani kõik ette kirjutatud.) Definitsioonid: 1) turumajandus on majanduselu korraldamise viis. Peamised mõisted: nõudlus, pakkumine, hind ja konkurents.
peaks uuringute kohaselt inimese pension olema ca 65-70% sissetulekust. Sellise taseme saavutamiseks on soovitav toetuda kõigile kolmele pensionisambale. See on püha vara, kus riiklik pension moodustab vaid osa. Lisaks indekseerimisele on valitsus soovinud tulumaksustada pensionid, mis ületavad 4000 krooni. See puudutaks eelkõige kõrgeid riigiametnikke, nagu riigikogu liikmed, kõrgemad sõjaväelased ja kohtunikud, kes saavad pensioni eriseaduste alusel. On seisukohti, et eripensionid tuleks Eestis üldse kaotada. Ideaalse pensioni- ja tulumaksusüsteemi iseloomustaja on ühetaolisus ehk võimalikult väike erandite hulk. Praegusel juhul tekitab riik endale teadlikult kaks sotsiaalse õigluse probleemi. Esiteks on väljavalitutele kehtestatud põhjendamatult suured eripensionid, teisest küljest riik tunnetab, et sotsiaalse õigluse jaluleseadmiseks tuleks neid pensione kuidagi vähendada, näiteks tulumaksustada. Kuna praegu on pensionid tulumaksuvabad - ja sellega on
Reformierakonna 2011. aasta Riigikogu valimiste kampaania sõnumiks sai "VÕID KINDEL OLLA". 2012 1. jaanuarist taastusid riigipoolsed maksed teise pensionisambasse, mis kriisiaegadel peatusid. Valitus kiitis jaanuaris heaks maagaasiseaduse muutmise, mis loob võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut. Märtsis võeti riigikogus vastu seadusemuudatus, millega kaotatakse riigikontrolli ja õiguskantsleri eripensionid 1. jaanuarist 2013. Märtsi lõpuks on Reformierakond laienenud üle 11 000 liikme. Aprillis tõusis keskmine vanaduspension 156 euro võrra aastas. 2013 Märtsis sai Reformierakonnast esmakordselt Eesti suurim erakond. Reformierakonda kuulus 21.03.2013 seisuga 13 416 liiget. Aprillis allkirjastasid Reformierakond ja Murtud Rukkilille Ühing koostööleppe. 25. aprillil võeti vastu kauaoodatud jahiseadus, mille alusel saavad jahiselts ja
NIMI: Renata Jusupova 161061RIHKB.YK RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE – SEMINARIÜLESANDED 1 (LOENGUTEEMAD 1-3) 1. Too näide aktuaalse poliitilise sündmuse kohta ning põhjenda, miks see on poliitiline. Sündmus: Valitsuse otsus kaotada 2020.ndast aastast eripensionid Millised on selles poliitikale omased sisulised elemendid? Avalikud asjad – ühiste asjade korraldamise küsimused (pensionireform puudutab otseselt suurt hulka ühiskonnaliikmeid) Otsuste elluviimine - poliitika rakendamine ja elukeskkonna mõjutamine (otsuse vastuvõtmine on poliitika rakendamine ja eripensionite kaotamine on otsene elukeskkonna mõjutamine) Kas sündmus seondub pigem a) politics’iga b) policy’ga
d) Vanus sissetuleku asendamine eesmärk sissetuleku asendamine; vanaduspensioni koosseis vanus + staaz; a, b ja c on võimalik ära hoida, vanusega ei saa midagi teha; probleem on selles, kuhu me tõmbame vanuse piiri, kas lubame kõrvale sissetuleku teenimine, kui saab pensioni, siis ei saa sissetulekut, Eesti ja Ida plokki riigid garanteerivad täielikul määral pensioni ja ka sissetulekut; eripensionid; pensioniiga võib tõusta, kuna tõuseb ka eluiga A, b, c ja d on klassikalised koosseisud, alati olid olemas. e) Lähedase surm vajaduse katmine, sissetuleku asendamine tootjakaotuse korral, keegi inimene peab meid üleval, kui inimene kaob ära, siis riik peab aitama; miks riik peab aitama? matusekulude katmine, perekonnaõigus, inimesed saaksid nõuda elatist (lapsed vanematelt ja vanemad inimesed oma lastelt); orvutoetus ja
Muuta pensionifondide tegevust puudutavaid õigusakte nii, et fondihaldus oleks efektiivsem ning elavneks konkurents, mis võimaldaks saavutada väiksed tasud ja suure tootluse. 10 Hinnata põhjalikumalt kohustusliku kogumispensioni eesmärkide täitmist mõjutavaid tegureid ning teha vastavaid ümberkorraldusi. Kaaluda võimalust kaotada ennetähtaegne pension, eripensionid, väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel vanaduspensionid. Uued trajektoorid PENSIONIPOLIITIKAS: Kulukaim osa HRi sotsiaalpoliitikast. Pensionisüsteemid suure fiskaalse, demograafilise ja majandusliku surve all. Raske muuta- põlvkondade vaheline ‘leping’ . Pierson’i peamine objekt retrenchment’ist rääkides. Nn double-payerproblem, blame-avoidance strategies Samas on transformatsioon aset leidnud, sageli isegi mitte niivõrd suured reformid, kuivõrd policy drifts.
Samuti kuulub Sotsiaalministeeriumi valdkonda kuriteoohvrite abistamise süsteemi loomise koordineerimine. Karistusõiguse rakendamisega seotud institutsioonid alluvad erinevatele ministeeriumitele (nt politsei - Siseministeerium; prokuratuur, vanglad - Justiitsministeerium) või on üldsegi sõltumatud täitevvõimust (kohus). See võib olla üheks põhjuseks, miks erinevate ametkondade töötajatele on tänaseks ette nähtud erinevad sotsiaalsete tagatised (palk, eripensionid, hüvitised). Samuti on sotsiaalsete tagatiste areng erinevate institutsioonide puhul olnud erineva kiirusega, mistõttu süsteem on alati olnud kuhugi poole nö kaldu. Kriminaal-justiitssüsteemi tervikuna vaadates ei ole selline olukorda aga hea, sest see takistab süsteemi tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut. Näiteks oli kuni viimase ajani olemas teatav proportsioon kohtunike, prokuröride ja eeluurimisametnike palkade ja muude sotsiaalsete garantiide vahel. Käesolevaks ajaks on
nel muul alusel õigus riiklikule pensionile. Riikliku pensioni liigid: vanaduspension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; rahvapension. Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse riiklikke pensione indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osas laekumise aastase kasvu aritmeetiline keskmine. Lisaks sellele on olemas ka mitmesugused riiklikud eripensionid: kohtuniku pension, parlamendiliikme pension, politseiniku pension jt. Eestis moodustavad pensionärid ligi 25% elanikkonnast. Ka riikliku pensioni- kindlustuse finantseerimise vahendid riigieelarves ei ole piisavad selleks, et tagada pensionäridele korralik elatustase. Vajalik raha riiklikuks pensionikindlustuseks tuleb sotsiaalmaksu arvelt (see on 33% brutopalgast, mida maksab tööandja, sellest 20% läheb pensionikindlustusele, 13% ravikindlustusele)