TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SUURBRITANNIA ERIPEDAGOOGILISE SEKKUMISE SÜSTEEM Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. SEKKUMISE ALANE SEADUSANDLUS ...................................................................... 4 1.1. Eriharidussüsteem üldise haridussüsteemi sees ........................................................... 4 1.2
tingitud piiratud või raskendatud liikumisvõimest, mille on põhjustanud: 1) kesk- ja perifeerse närvisüsteemi-, liigese-, selja-, luu- ja kõhre-, pehmete kudede haigused või 2) kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad. (2) Kooli õppekeskkonda kohandatakse lähtuvalt õpilaste erivajadusest tingitud piiratud liikumisvõimest. (3) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivale õpilasele tagab kool eripedagoogilise abi ja õppemetoodika rakendamise ning kohandatud õppevara kasutamise. (4) Kool korraldab õpilasele individuaal- või rühmatundidena füsioteraapiat. (5) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse. § 4. Kõnepuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Kõnepuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud
õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raames Tartu Emajõe Kooli Õppenõustamiskeskus, kus koostöös maakondlike keskustega pakutakse nõustamist nägemispuudega lastele ja õpilastele, nende vanematele ja pedagoogidele üle kogu Eesti. Esimeseks tingimuseks vaegnägija õpilase tavakoolis õpetamiseks võikski seada, et eripedagoogilise nõustamis- ja tugikeskuse asjatundjad juhendavad ning toetavad tavakoolide õpetajaid. Spetsialistid koostavad koostöös tavakooliõpetajatega õpilase individuaalsed arenguplaanid, annavad nõu õpetamise didaktika ja metoodika modifitseerimiseks tunnis ning muude koolitegevuste raames. Nõustamis- ja tugikeskuse spetsialistid juhendavad sobivate õpetamis- ja õppevahendite valikut, samuti sobiva õpikeskkonna loomisel ja rakendamisel.
Mõned lapsed käivad erikoolis, kus kõik lapsed on kuulmispuudega. Eestis tegutseb kaks kuulmislangusega laste erikooli: Tallinnas Heleni kool ja Tartus Hiie kool. Osa lastest elab koolist kaugel, ning jääb kooli kogu nädalaks, sõites koju vaid nädalavahetuseks. Mõned lapsed käivad ka tavakoolis. Tavakoolis peaks õpetajatel olema vastav koolitus. Ka lasteaedasid on nii tava- kui ka erilasteaedasid. Erilasteaias saab laps käia iga päev logopeedi tunnis ning kasvatajad on eripedagoogilise haridusega. Tavalasteaias saab logopeedi olemasolul laps tema abi kasutada, kuid mitte nii suures mahus. Eestis on mitmel kuulmislangusega õpilasel koolis abiks tugiisik. Kui lapsed käivad koolis, on väga tähtis, et vanemad teeksid tihedalt koostööd õpetajatega. Oluline on ka valida selline kool, mis sobib lapse vajadustele ja võimetele kõige paremini. Kasutatud kirjandus Bakk, A., Grunewald, K., (1999). Kuulmispuuded. Vaimupuudega inimeste
Pedagoogilise kollektiivi ühiselt väljatöötatud kontseptsioonis eriõpet vajavate laste õpetamise kohta on märgitud, et: · Igal abiõpet vajaval õpilasel on õigus saada eripedagoogilist õpetust ja eluks ettevalmistust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. · Hariduslike erivajadustega laste vanemad peavad saama täielikku informatsiooni ja kaasarääkimisvõimaluse eripedagoogilise suunamise protsessis. · Kogu eripedagoogiline õpetus- ja kasvatusprotsess peab kindlustama hälviklaste häireteta integreerumise ühiskonda." Kooli põhilised tegevussuunad: · teostatakse õpet vaimse mahajäämusega õpilastele vastavalt nende individuaalsetele võimetele põhikooli lihtsustatud ja toimetulekukooli õppekava alusel; · tegeldakse aktiivselt abiõppe õppekirjanduse ja pedagoogilise diagnostika materjalide väljatöötamisega;
(6) Riigieelarves nähakse ette toetus nõustamiskomisjoni tegutsemiskulude katmiseks. § 51. Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid (1) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada järgmisi rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis: 1) õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks rühmatäitumuse piirnormiga 6 õpilast; 2) klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast; 3) klasse raskete somaatiliste haigustega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast; 4) klasse kõne-, nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
tingimused, meeskonna moodustavad: rühma õpetajad, õpetaja abi, liikumise- ja muusikaõpetaja, lapsevanemad, vajadusel tugispetsialistid. Erivajadustega lapse puhul moodustub meeskond neist lasteaia töötajatest, kes just selle lapsega tegelevad (näiteks lisaks logopeed, eripedagoog, tervishoiutöötaja vmt.), ja lapsevanematest. Meeskonnatöö efektiivsusele aitab kaasa koordineerija(te) määramine. Sobivaks isikuks, kes erivajadustega lapse meeskonna tööd koordineerib, on eripedagoogilise haridusega või vastava täiendkoolituse läbinud pedagoog. Näiteks lasteaias Klaabu on koordinaatoriks määratud logopeed, lasteaias Pääsupesa koordineerib sõime-, aia-, liit- ja sobitusrühmas meeskonnatööd logopeed ning erirühmas eripedagoog. Lasteaia pedagoogiline nõukogu (PNK) - kogu pedagoogiline personal. • meeskonnatöö korralduslike eesmärkide seadmine ning ühtsete tööpõhimõtete väljatöötamine • meeskonnatöö analüüs
annaabi.ee 
