mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik); teatud maailmanägemine; zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) Erinevaid zanrikäsitusi: tekstipõhine esituspõhine, analüütiline (teaduslik) rahvapärane, liigutav tunnetuslik Zanrid on omavahelistes suhetes ehk zanrisüsteemis, zanrid muutuvad. Folkloorile on omane zanrilisus, st et foklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. VORM PROOSAJUTUSTU SED Konventsionaalne Puudub algus Jutustamise aeg Ei ole piiratud Tõeväärtus Usutav tegevusväli Mingi aeg, koht
Tunnistatakse ainult 1 jumalat, Taarat o Taara pole määratav ega kujutatav o Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav 23. Kuidas määratleda folkloori ja zanri? Kuidas avaldub zanrilisus folklooris? · Folkloor traditsioonil põhinev rahvapärane looming(ulisus), mis avaldub esitustes, väljendab ja kujundab selle kandjate maailmapilti. Folklooril pole autorit. · Folkloorile on omane zanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid. Mis on zanr? · Pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus) · Tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik) · Teatud maailmanägemine · Zanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast (lugejast) 24. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga.
teatud maailmanägemine žanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed kategooriad, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast või lugejast. Esineb kolm žanri käsitlust: tekstipõhine või esitluspõhine, analüütiline (teaduslik) või rahvapärane ja liigitatav e tunnetuslik. žanrid on omavahelistes suhetes e žanrisüsteemis ja nad muutuvad pidevalt. Folkloorile on omane žanrilisus, st et folklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erihoiakuid. (kas tegemist on tõe või väljamõeldisega). Folklooris avaldub žanrilisus kolme kategooriana: müüt, muistend ja muinasjutt. 14. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Folkloor seostub alati selle keskkonnaga, kus teda esitletakse. Müüt ja muistend on sarnased, sest puudub ajale viitav viide, jutustamise aeg ei ole
Termin (ld: terminus) teaduses on täpselt piiritletud sisuga oskussõna; juriidiline termin õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest oskussõnast, fraseoloogiline termin aga kahest või enamast. Juriidiline termin ehk õiguslik oskussõna on juriidilise erimõiste kandjaks. Erimõiste sisuks on õigusteaduse poolt seletatav (või: määratletav, defineeritav) vastav nähtus või ese neile eriomastes tunnustes. Seletatavateks või defineeritavateks nähtusteks võivad olla mõistete sisu, institutsioonid, õiguse instituudid, klassifikatsioonid, doktriinid ning kontseptsioonid. Õigusteaduses võivad ühe ja sama mõiste erinevad sõnalised tähistused sõltuda sellest, kas: 1) on tegemist sünonüümiga, st ühe ja sama sõna mõiste tähistamisega erinevate sõnade abil; 1
ümbritsevat hakatakse hindama selle vajaduse valguses. 3. väärtushoiakute tasand, väljendab isiksuse püsivat suhtumist vaimsetesse ja materiaalsetesse hüvedesse ning ideaalidesse. Väärtushoiakud on inimese teadvuse teljeks. Võime eristada kolme aspekti: a) kognitiivne (tunnetuslik), b) emotsionaalne ja c) tahteline; 4. isiksuse sotsiaalne suundus, st suundus sotsiaalse tegelikkuse ühele või teisele valdkonnale, võime tunnetada sotsiaalseid nähtusi eriomastes aspektides ja püüd saavutada kindlaid eesmärke ja ideaale. Toimub ühtede väärtuste eelistamine teistele. Hoiakud ja väärtused on inimese käitumise ja püüdluste tähtsamad regulaatorid. Igal inimesel on oma väärtustehierarhia, milles ühed väärtused on teistest olulisemad ja kõrgemad. Sõltumata sellest, kas inimene seda süsteemi endale täielikult teadvustab või mitte, käitub ta instinktiivselt selle järgi. Väärtused võimaldavad hinnata teiste tegusid, sotsiaalse grupi
3. väärtushoiakute tasand, väljendab isiksuse püsivat suhtumist vaimsetesse ja materiaalsetesse hüvedesse ning ideaalidesse. Väärtushoiakud on inimese teadvuse teljeks. Võime eristada kolme aspekti: a) kognitiivne (tunnetuslik), b) emotsionaalne ja c) tahteline; 4. isiksuse sotsiaalne suundus, st suundus sotsiaalse tegelikkuse ühele või teisele valdkonnale, võime tunnetada sotsiaalseid nähtusi eriomastes aspektides ja püüd saavutada kindlaid eesmärke ja ideaale. Toimub ühtede väärtuste eelistamine teistele. Hoiakud ja väärtused on inimese käitumise ja püüdluste tähtsamad regulaatorid. Igal inimesel on oma väärtustehierarhia, milles ühed väärtused on teistest olulisemad ja kõrgemad. Sõltumata sellest, kas inimene seda süsteemi endale täielikult teadvustab või mitte, käitub ta instinktiivselt selle järgi. Väärtused võimaldavad hinnata teiste tegusid,
annaabi.ee 
