Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt 5 Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään,
riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni subjekti territooriumi (Eestis Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (näiteks Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus, selline riigiorgan ühendab ja suunab halduse kõigi või enamiku harude juhtimist. Tüüpiliseks üldkompetentsiga haldusorganiks on riigi keskhaldusorgan (meil Vabariigi Valitsus). Erikompetektsiga haldusorganid (ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtude riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid
a. Seadusandlik i. Kõrgemad (parlament) ii. Kohalikud (valla- ja linnavolikogud) b. Täidesaatev i. Keskhaldusorganid (valitsus, ministeeriumid, inspektsioonid, ametid) ii. Kohalikud haldusorganid (maavanem) c. Kohtuvõim 2 2) Kompetentsi järgi a. Üldkompententsiga (valitsus) b. Erikompetentsiga (ministeeriumid) 3) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis a. Esmased (ainult Riigikogu) b. Teisesed (sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest) Riigivalitsemise vormid Monarhia ja vabariik Monarhia ja vabariik, nende erisused Monarhia on riigivalitsemisevorm, mida iseloomustab kõrgeima riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu.
kaetakse riigieelarve vahenditest, liigendub ise struktuuriüksusteks, töötajad on riigiteenistujad. // Riigiorganite liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandliu, täidesaatva, kohtuvõimu organid. 2) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel: kõrdeimad ja kohalikud seadusandliku võimu organid, täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganid ja kohalikud haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid. 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe.
struktuuriüksusteks, töötajad on riigiteenistujad. // Riigiorganite liigitus: 1) Võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt: seadusandliu, täidesaatva, kohtuvõimu organid. 2) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel: kõrdeimad ja kohalikud seadusandliku võimu organid, täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganid ja kohalikud haldusorganid. 3) Kompetentsi ulatuse järgi: üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganid. 4) Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis: esmased ja teisesed riigiorganid. 5) Moodustaisviisi järgi: valitavad ja mittevalitavad riigiorganid. 6) Volituste ajalise kestvuse järgi: alalised ja ajutised organid. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma
Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt
annaabi.ee 
