Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eriklassis" - 7 õppematerjali

Motivatsioonikiri näidis
1
docx

Motivatsioonikiri näidis

töötanud, mu uus elukoht on Sarapiku Gümnaasiumil lähedal ning minu õpingud toetavad igati mu kandidatuuri. Nagu e-kirjale lisatud CV-st selgub, olen omandanud Tallinna Majanduskoolis keskhariduse baasil kutseõppe sekretärina ning olen sekretärina kokku töötanud üle 15 aasta. Tänu pikaajalisele töökogemusele ja majandushariduse olemasolule olen hästi kursis oma valdkonnas toimuvaga. Nagu CV-st näha on, olen õppinud Tallinna 32. Keskkoolis inglise keele eriklassis ning sekretärina Nordkalk AS-is oli mul vaja palju suhelda välismaa tööpartneritega inglise keeles - seetõttu on mul väga hea inglise keele oskus. Loomulikult on mul hea arvutikasutusoskus, olen läbinud mitmeid arvutiõppe koolitusi (CV-s täiendkoolituste all on selle kohta rohkem informatsiooni) ning igapäevaselt kasutan erinevaid arvutiprogramme (MS Word, Excel, täpsemalt CV-s kategooria arvutioskus all).

Eesti keel → Eesti keel
210 allalaadimist
Leo Kalmet
12
docx

Leo Kalmet

repertuaar . Selleks kutsus Kalmet saksa teatrit moodustama ja saksakeelseid tükke lavastama Voldemar Mettuse. Sks k mängisid näiteks teiste hulgas Panso ja Salme Reek. Esimene lavastus Ingeborg ; mängiti ka Pisuhända saksa keeles Vilde enda tõlkes. Mängiti klassikat. Ülekaalus komöödia Saalid olid rohkem rahvast täis kui enne sõda. Millegipärast oli Faust keelatud. 1944-46 õpetas Kalmet näitlejameisterlikkust DRAMASTUUDIO eriklassis, kus teiste hulgas õppisid need, kel omal ajal sõja tõttu riiklik lavakunstikool pooleli jäi. 1943 aastal lavastas ta Ibseni “Nora”, mis oli tema üks lavastajatöö tippsaavutusi ja suurimaid õnnestumisi. Nimiosas mängis Aino Talvi. Samuti etendati, küll kõigest kaheksal korral Hugo Raudsepa “Vaheliku vapustused”, mis oli väga menukas, kuid kui sakslased hakkasid taipama, et rahvas käib teatris meelt avaldamas ning kurja naeru naermas, siis see keelati ära.

Teatrikunst → Eesti teatri ajalugu
8 allalaadimist
Soome haridussüsteem
12
odt

Soome haridussüsteem

eakaaslastega. Kui laps ei tule toime tavatingimustes oma võimetuse, haiguse, arengupeetuse, emotsionaalsete häirete või muude sarnaste põhjuste tõttu, viiakse ta üle eripedagoogikasse. Esimene alternatiiv on kaasata erivajadustega õpilased tavaklassidesse, kuid vajadusel moodustatakse väike grupp või spetsiaalne klass tavakoolis või erikoolis. On ka võimalus õppida osaliselt tavaklassis ning osaliselt eriklassis. Suunamise eriõppesse otsustab omavalitsuse esindaja. Otsus eeldab asjatundjate ja lapsevanemate ärakuulamist ning individuaalse õppekava koostamist. Vajadusel võib õppeainete mahtusid väiksemaks ja õppija võimetele vastavaks muuta. Õppimiskohustust võib ka pikendada, kui õpilasel pole võimalik põhihariduse eesmärke üheksa aastaga saavutada. Õpetajakoolitus

Kategooriata → Võrdlev koolikorraldus
119 allalaadimist
Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis
19
doc

Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis

erivajadustega õpilastele takistusteta juurdepääsu üldharidusele, koos vajaliku abi ja toetusega. Kaasav haridus pakub lastele võrdseid võimalusi. See on vanemate vabadus valida oma laste jaoks paim (Erivajadustega..., 199?). 2006. aasta Riigikontrolli auditiaruandest (2006) selgub, et tavakoolis käis 2005/2006. õppeaastal teadaolevalt 1842 kuulmislangusega õpilast. Neist 11 käis tavakooli eriklassis ja 1831 tavakooli tavaklassis. SA TÜ Kliinikum Kõrvakliinikumi kuulmise ja kõnestamise osakonna sotsiaaltöötaja Mari Reilsoni (2005) andmeil oli 2004. aasta seisuga kuulmislangusega laste arv Eestis ~ 800. 2000. aasta Laste õiguste konvensiooni aruandest võib kuulmislangusega laste arvuks tavakoolis lugeda 50. (Laste olukord...,2007). Väga suure kõikumise ilmselt olulisemaks põhjuseks on varasem andmebaaside puudulikkus. 2005/2006

Pedagoogika → Haridusteaduskond
66 allalaadimist
Erivajaduste identifitseerimine konspekt
11
docx

Erivajaduste identifitseerimine konspekt

kujundiliselt verbaalsele, mistõttu saavad lapsed õppimisel enam toetuda tekstidele ja vajavad vähem illustreerivaid materjale. ➧Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskused. Need peaksid olema piisavad, et neid saaks kasutada ka teiste ainete omandamisel. ➧Motivatsioon, enesehinnang ja sotsiaalne areng.  Milliste puuete puhul milliseid teenuseid on sekkumiseks tarvis koolieelses eas. Sõltumata sellest, millises haridusasutuses laps käib või kas ta õpib tava- või eriklassis, vajab ta ikkagi arendamist oma erivajadusest lähtuvalt. Enamasti vajavad lapsed hoopis laialdasemat abi kui vaid sellist, mis otseselt seostub tema põhiprobleemiga. Erivajadustega laste arengu toetamisel tuleb lähtuda eeldusest, et psüühika toimib tervikuna ja kui mingi osa psüühikast on kahjustatud, siis kannatab vähemal või rohkemal määral ka ülejäänud psüühika. Seega tuleb lapsele pakkuda tuge mitte ainult tema põhiprobleemi korrigeerimisel vaid hoopis laiemalt

Pedagoogika → Eripedagoogika
101 allalaadimist
Andekas laps
45
doc

Andekas laps

Teaduskoolis on mul olnud fantastilised kolleegid, kellega oleme ka rasketest aegadest välja rabelnud. Praegu teeb mälestus kustutamata markide lahtiaurutamisest 36 õppematerjalide saatmiseks vaid nalja. Aga minu sisemise tuuma taga on lühidalt kokku võttes asjaolu, et olen hingelt saarlane. Viire Sepp on sündinud 3. novembril 1955 Kuressaares kooliõpetajate perekonnas. Õppinud Tõrvas Patküla koolis ja Nõo Gümnaasiumis matemaatika eriklassis. Lõpetanud Tartu Ülikooli diplomeeritud matemaatikaõpetajana (1978) ja psühholoogina (1987). Magister Artium pedagoogikas 2002. 2008. aastal kaitses Hollandis Nijmegeni Radboud' ülikoolis doktorikraadi sotsiaalteadustes andekuspedagoogika ja -psühholoogia erialal monograafiaga ,,Eesti olümpiaadid: nende psühholoogiline ja hariduslik toime andekate õpilaste arengule" (,,Estonian Olympiads: their psycho- educational function in supporting talented students").

Pedagoogika → Sotsiaalpedagoogika
200 allalaadimist
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

aastatest kuni rahvusliku ärkamisajani, kõike neile aastatele iseloomulikku võime teosest ka leida (Stalini puhastustöö; sulaaeg; inimesed, kes alati, iga süsteemiga võimul on; stagnatsiooniaeg; neljakümne kiri; 1980. aasta meeleavaldus; perestroika; rahvuslik ärkamine). MIHKEL MUTT (8. II 1953) Elust Sündis Tartus filoloogiaõppejõu Oleg Muti (väidetavalt Jaan Krossi ,,Wikmani poiste" emakeeleõpetaja prototüüp) pojana. Keskhariduse omandas Tartu 8. keskkoolis kirjanduse eriklassis, 1971-1976 õppis TRÜ-s, mille lõpetas ajakirjanikuna. On töötanud kirjastuses Eesti Raamat ja ajakirjas Looming. 1991-1992. a. oli ta toimetaja ajalehtedes Eesti Ekspress ja Eesti Aeg, 1997-2005 ajalehe Sirp peatoimetaja. Praegu ajakirja Looming peatoimetaja. Vahepeal oli kutseline kirjanik. Loomingust Kirjanikuna leidis Mihkel Mutt tähelepanu novellikoguga "Fabiani õpilane"(1980). Esikkogule iseloomulikud irooniline

Kirjandus → Kirjandus
226 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun