ühiselt hooldusõigust. Kui niisugust tahteavaldust ei esitata, siis kuulub hooldusõigus ainult lapse emale. · Hooldusõigust on hiljem võimalik määrata ainult ühele vanematest. Samuti on ka mülema vanema ühise hooldusõiguse puhul võimalik taotleda kohtult, et kohus annaks otsustusõiguse selles küsimuses või konkreetses valdkonnas ühele vanematest. · Üks vanema hooldusõiguse piiramise juhtumeid, mis nõuab teatud juhtudel laposele nn erieestkostja määramist. Eelkõige seondub see toimingutega, mida vanemad ei saa kas faktilise või õigusliku takistuse tõttu (huvide konflikt) ise teha. Kui erieestkostja on määratud, siis ei ole vanemad õigustatud last esindama nendes küsimustes, mis kuuluvad erieestkostja ninetamisel kindlaksmäätatud ülesannete hulka. 14. Isikuhooldus · Isikuhooldusõigus tähendab vanema jaoks nii õigust kui ka kohustust teha kõik, et
isik,kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi; .selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja, kus laps viibib. Eestkostja ülesanded ja vastutus: ·Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. ·Eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja. ·Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. ·Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. ·Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. 2 Eestkostja volitused ja eestkoste lõpetab kohus
• üürile anda lapse korterit • loobuda pärandist või annakust või sõlmida pärandvara jagamise lepingut • asutada äriühinguid • osta, müüa või kinkida OÜ osa või AS aktsiaid • võtta laenu Kohtu nõusolek ei ole vajalik pärandist loobumiseks, kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel. Seadus näeb ette ka toimingud, mida vanemad ei saa lapse nimel teha. Neil juhtudel määratakse kohtu poolt erieestkostja vanemate asemel lapse esindajaks või tehakse lapse tahteavaldus kohtulahendiga. Vanemad ei saa teha tehingut näiteks siis, kui tehingu üks pool on laps ja teine pool on vanem ise või vanema abikaasa, vanema teine laps, õde või vend. Kinkekeelu tõttu ei või vanemad lapse esindajana reeglina kinkida lapse vara. Lapse ülalpidamine / elatis Elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud
Lõpeb lapse ning tema alanejate sugulaste ja seniste sugulaste lapsendamisest tulenenud sugulussuhe ning sellest tulenevad õigused ja kohustused. Taastub lapse ning tema alanejate sugulaste ja veresugulaste sugulussuhe ning sellest tulenevad õigused ja kohustused, välja arvatud vanema hooldusõigus. Kohus annab bioloogilistele vanematele lapse hooldusõiguse tagasi niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus lapse huvidega, või määrab lapsele eestkostja või erieestkostja. Vanema ja lapse õigussuhe Vanema õigused lapse huvides seatud kohustustega seotud. Vanema õigus ja kohustus hoolitseda alaealise lapse eest. Isa võimust lapse õigusteni (Schwab) Rooma õigus isa võim laste üle (patria potestas) Keskaeg perekonna patriarhaalne struktuur Valgustusajastu uus tähendus, hoolitsuskohustus, lapse iseseisvaks kasvatamine Täieliku teovõime kehtestamine vanema võim lõpeb (1804 code civil (21)) 19
alusel. Eestkostjaks võib olla täisealine teovõimeline füüsiline isik v.a. kui temalt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kui ta on rikkunud varasemalt eestkostja kohustusi või on ta selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja, kus eestkostetav viibib. Eestkoste liigid: Alaealise lapse üle: l) seadusjärgne, 2) kohtu seatud; Täisealise isiku üle: l) seadusjärgne, 2) kohtu seatud; Erieestkoste: l) kohtu seatud. Erieestkostja- kohus määrab erieestkostja toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha, eelkõige päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda.Võib asendada ka kohtulahendiga erieestkostjat määramata. Kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. Muul juhul lõpetab kohus erieestkoste, kui selle määramise alus on ära langenud
õigus osalemisele Eesti ühines 1991.a. Perekonnaseadus reguleerib abielu õiguslikud tagajärjed abikaasade varasuhted vanemate ja laste vahelised õigussuhted: põlvnemine, vanema õigused ja kohustused, ülalpidamiskohustused; lapsendamine eestkoste Mitteabieluline õigussuhe on tavapärane tsiviilõigussuhe KASUVANEM =ERIEESTKOSTJA Hooldusõigust võib kohus piirata: - (isiku- või varahooldusõigust) teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta (PKS § 134 lg 3) ilma isikuhooldusõigust piiramata või peatamata või seda ära võtmata. isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui
annaabi.ee 
