rakendamine annab parima tulemuse. Programmi mõju: esmased tulemused on lootustandvad Ennetuse efektiivsust mõjutab: Lisaks sihtgrupile (noored, riskigrupi noored, tarvitajad) ja programmi sisule, mõjutab efektiivsust -programmi stiil (interaktiivsus, osalus, arutamine, oskused) -intensiivsus ja kestus (pikaajaline on parem, mitte loeng) -algus (varane kooliiga, eakohaste tegevustega kooli lõpuni + kutse- ja ülikoolis; NB! Üleminekuperioodid!) -juhendaja (erialaspetsialist, samastatav, isiksuse omadused) -osalejate arv (mida väiksem, seda parem) -osalejate eelnev uimastikogemus (vaja eristada kogenuid!) -uimastiliik (sõltub tarvitajate vanusest, uimastisse suhtumisest ühiskonnas, osa programme on universaalsed)
kuna sellise eksperdi hind on kõrge ning talle ei leidu piisavalt igapäevast erialaset tegevust. Lisaks madalale enesearengulisele väljakutsele, ei suuda tippspetsialist praktika puududes oma ekspertteadmist säilitada. Teise näitena võib küsida, et kas saab nimetada kirurgiks inimest, kes on küll kunagi selle eriala omandanud, kuid kellel pole olnud võimalust viimase kümne aasta jooksul kedagi opereerida? Tuleb aga mõista, et isegi väga hea erialaspetsialist tsiviilstruktuuridest ei pruugi olla suuteline tõhusalt sekkuma, kuna ei tunne piisavalt sõjaväelist keskkonda. See on üks suurimaid põhjuseid, miks tsiviilpsühholoogid ei mõista sõdurite mõtlemist. Spetsialistide värbamine ja koostööpartnerite valik nõuab organisatsioonilt põhjalikku taustauuringut ja kvaliteediriskide maandamist. Rõõm ,,odavalt" värvatud spetsialisti üle, kelle ametipalk jääb umbes kolmandiku piiresse tsiviilkolleegide omast, võib
liikmed. Administratsioon Eesti kohaliku omavalitsuse juhtimissüsteemis on vallavanem või linnapea lisaks valitsuse kui kollegiaalorgani juhile ka administratsiooni juht. Administratsioon jaguneb osakondadeks ning kantseleiks. Suuremates linnades, kus on palju töömahukaid valdkondi, on moodustatud administratsiooni struktuuriüksustena ametid, mis omakorda koosnevad osakondadest. Väiksemates omavalitsusüksustes asendab osakonda üks erialaspetsialist, kes vastutab kogu valdkonna eest. Iga kohaliku omavalitsusüksuse administratsioonis peab olema ette nähtud valla- või linnasekretäri ametikoht. Valla- või linnasekretäri ülesandeks on ette valmistada valitsuse istungi materjalid ning ta vastutab valitsuse poolt vastuvõetavate õigusaktide õiguspärasuse eest. Kohalike omavalitsuste tulude struktuur 2011. aasta eelarvete täitmise aruannete alusel Kohalike maksude seaduse alusel kehtestatud kohalike
Soovitatav on diplomitöös kursusetöö teemat edasi arendada. Vältida tuleb neid teemasid, mille käsitlemiseks üliõpilasel puuduvad võimalused ja/või mis on liiga laiaulatuslikud. Juhendamine. Olenevalt teemast valib üliõpilane pädeva diplomitöö juhendaja. Erandkorras võib olla ka kaks juhendajat ning sellest tuleb informeerida neid ja saada neilt selleks suuline nõusolek. Juhendajaks võib olla kooli õppejõud või väljaspool kõrgkooli töötav kõrgharidusega erialaspetsialist, kellel on teemast lähtuvalt praktiline töökogemus. Võimalusel tuleb eelistada juhendajaks inimest, kes ise on teinud uurimistööd. Need üliõpilased (tasemeõpe), kellel ei ole ette nähtud teha kursusetööd, peavad juhendaja valima 12 kuud enne nominaalse õppeaja lõppu kehtestatud tähtajal. Uurimistöö projekt. Juhendaja kaasabil koostab üliõpilane diplomitöö projekti. Diplomitöö projekti koostamise käigus peab selguma lõplik uurimistöö teema. Valmis projekti põhjal
kipsplaatidega. Hoonetes, kus trepikojas on väärtuslik siseviimistlus (aaderdatud seinapaneelid, maalingud vmt) tuleb erilahendus välja töötada projekteerimise käigus. Kui vanu korteriuksi soovitakse säilitada, tuleb neile tulepüsivuse tõstmiseks paigaldada spetsiaalsed tihendid. 13.1.8 Korstnad Enne korstna renoveerima asumist tuleb korsten lasta üle vaadata tuletõrje- päästeametnikul, väljaõppinud korstnapühkijal või pottsepal. Erialaspetsialist oskab hinnata, kas renoveerimine võib õnnestuda: tagatakse piisavalt pikk kasutusiga või tuleb mõelda uue korstna ehitamisele. Tavaliselt on suuremate kahjustustega piirkond korstna pööningu osa. Korstna probleemidele ja renoveerimisvajadusele viitavad: praod korstna välispinnal; tõmbe puudumine, küttekeha ajab suitsu sisse; tellisepuru korstna sisemuses; tühjenevad vuugid; pigi korstna seintel; lagunev korstnapits.
• Planeerimine on kõik see, millega planeerijad tegelevad Planeerija on isik, kes hariduse16 ja praktilise tegevuse kaudu on omandanud ühes või mitmes planeerimisvaldkonnas erialase kompetentsuse ja on sellest tulenevalt võimeline praktiseerima piisava kompetentsustasemega planeerimise alal. Osad teoreetikud on väitnud, et tegelikult tegelevad poliitikud kõige rohkem planeerimisega. Samas erineb nende tegevus aga oluliselt planeerijate omast. Planeerija on erialaspetsialist, kes töötab planeerimisküsimustega, valmistades ette otsuse eelnõusid, mille suhtes otsustaja (poliitik) peab seisukoha võtma ning vajadusel kinnitama ja mille haldusaparaat peab siis ellu viima üldsuse hüveks. 201. Füüsilise planeerimise ajalugu: utopism, reformism, urbanism, aedlinna idee, modernismi ideede mõju kaasaegsele elukeskkonnale nii linnas kui maal. Territoriaalplaneerimine ehk füüsiline planeerimine
annaabi.ee 
