kreeka keelest cratos, mis tähendab otsetõlkes võimu ja valitsust. Kontrori võim. Ametniku üleolevus. Juhtimine- eesmärgipärane protsess, kus juhtimisorgan(juht ise, koos juhtkonnaga ning juhatuste ja nõukogudega) mõjutab juhtimisobjekti Juhtimisest üldiselt 1. Juhtimise tasanid: tasanid Tasemete järgi Tegevuse mahu kõrgem järgi keskmine erialajuhtimine madalam üldjuhtimine Juhtimisest üldiselt 2. Edu tagamaad: Isiklikud kogemused-ligikaudu poole oma teadmistest saab juht igapäevaseid kohustusi täites. Suhtlemine kolleegide ja klientidega-umbes 30%. Erialane haridus- umbkaudselt 20% või vähem. Max Weber kui teadlane Peaaegu kõik tollased ja nüüdisaja
o Vajadus juhtimistoimingut ette valmistada o Vajadus arvestada, et peale juhtimistoimingu sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt o Juht teeb juhtimistöö kõrval ka teatud määral mittejuhtimistööd Juhtimine on organisatsiooni töö planeerimise, organiseerimise, juhendamise, motiveerimise ja kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise. Juhtimise tasandid: o Tegevuse ulatuse järgi Erialajuhtimine Üldjuhtimine o Sugavuti Kõrgem ( juhatus; nõukogu) Keskmine (personalijuht) Madalam (kes korraldavad igapäevatööd) Juhtide põhilised rollid ja oskused: · Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil · Suhtlusrollid esindaja, juhataja, eestvedaja, sidepidaja · Infoga seotud rollid vastuvõtja jagaja kõneleja
Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine. Juhtimise ülesanded - kooskõlastada tegevusi, korraldada inimeste tööd, juhtida organisatsiooni talitlemist. Juhtimistegevusega kaasnevad juhtimistoimingud ehk menetlused, mis tähendavad osategevuste ja toimingute sooritamise laadi. Juhtimistasandid: erialajuhtimine tööjaotuse tagajärjel tekivad kitsamad tegevusvaldkonnad , üldjuhtimine eesmärkide saavutamiseks erialavaldkondade üheks tervikuks kokkusulatatu. Juhtimisalane tööjaotus: · Tippjuhtimine toimub organisatsiooni tipptasandil( ümbruskond, eesmärgid, strateegia, siseehitus, üldküsimused) · Keskjuhtimine esineb ametiredeli keskmistel pulkadel, spetsialistide tegevuse juhtimine ( kooskõlastamine, evitamine)
c. Juhi oskused Juhi vajalikeks oskusteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskusi (Daft 1995): Tehnilised oskused Suhtlusoskused Kontseptuaalsed oskused 6. Juhtimise tasandid. a. jagunevad: tegevusulatuse järgi: erialajuhtimine, üldjuhtimine sügavuti: kõrgen, keskmine, madal b. juhid jagunevad: tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid ja asetäitjad) Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide suunamine. keskastme juhid
2. Korraldamine (organiseerimine, mehitamine, siirmine, kooskõlastamine, suhtlemine, otsustamine) 3. Juhendamine 4. Hindamine ja kontrollimine Juhtimistasandidvertikaalselt Juhtimisfunktsioonide sisu järgi saab eristada kolme tasandit: · Operatiivne · Taktikaline · Strateegiline Sügavuti kolm juhtimistaset · Esmane tase · Kesktase · Tipptase Juhtimistasandid horisontaalselt Tegevuse ulatuse järgi mille eest juhid vastutavad · Erialajuhtimine funktsionaalsed juhid, vastutavad teatud funktsionaalse tegevusala eest · Üldjuhtimine-vastutavad kas kogu organisatsiooni või mõne suurema allüksuse tegevuse eest tervikuna · Projektijuhid-vastutavad teatud projekti teostamiseks erinevatest allüksustest kokku pandud töötajate tegevuse koordineerimise eest TEEMA2: juht, juhi karjäär, eetilise juhtimise põhimõtted Juht Juht on isik, kes vastutab alluvate tegevuse eest
teha?". Juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ning võtted moodustavad juhi juhtimisstiili. Mõne mõjuka juhi poolt pikema aja jooksul viljelduna ning teiste juhtide poolt ulatuslikult järgituna võib juhtimisstiilist kujuneda organisatsioonis juhtimiskultuur. Juhtimistasandid: Tegevuse ulatuse järgi jaguneb juhtimine (põhjustab organisatsiooni hargnemist laiuti, horisontaalselt): erialajuhtimine - tööjaotuse tagajärjel tekivad kitsamad tegevusvaldkonnad (raamatupidamine, tootmine jt); üldjuhtimine - eesmärkide saavutamiseks erialavaldkondade üheks tervikuks kokkusulatatu (minister, juhatuse esimees, direktor). Suuremates organisatsioonides võib esineda ka juhtimisalane tööjaotus, mis toob kaasa organisatsiooni hargnemise sügavuti, vertikaalselt. Joonis 5. Juhtimispüramiid (juhtimistasandid) (Üksvärav, 2004)
annaabi.ee 
