aastal ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks Eestimaa rahvuslikuks kubermanguks, mille komissariks sai Jaan Poska. 4. Maapäeva ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee võimule saamisega läks võim kohalikul tasemel eestlastele, asjaajamiskeeleks sai eesti keel, loodi rahvusväeosad, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, maa kuulutati riigi omandiks, poliitiliste vastaste tegevus keelustati. 5. manifest riigipea või kõrgeima riigivõimuorgani eriakt, millega pöördutakse rahva poole tähtsa poliitilise sündmuse või tähtpäeva puhul ( Manifest kõigile Eestimaa rahvastele). Landeswehr baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mis tahtis liita Baltikumi Saksamaaga, et luua Balti Hertsogiriik, selleks kukutati Läti Ajutine Valitsus ja astuti vastu Eesti rahvaväele ning sellest kujunes välja Landeswehr'i sõda. Vabadussõda Venemaa ei tunnistanud Eesti iseseisvust, seega Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.11
Ühiskondliku lepingu eesmärk on lepinguosaliste ellujäämine. Kes soovib oma elu säilitada teiste arvelt, peab vajaduse korral ka ennast teiste eest ohverdama. Kõik ühiskonna õigust ründavad kurjategijad osutuvad oma roimade tõttu mässajaiks ja isamaa reetureiks. Isamaa seadusi rikkudes lakkab kurjategija olemast tema liige - ta koguni sõdib isamaa vastu. Kui süüdlane hukatakse, siis mitte kodanikuna, vaid vaenlasena. Võidakse väita, et kurjategija süüdimõistmine on eriakt, kuid nii see ka on: süüdimõistmine ei kuulu suverääni kompetentsi. Selle õiguse saab ta küll kellelegi anda, kuid ta ei saa seda ise täide viia. Õigus armu anda ja kurjategijat seaduse järgi määratud ning kohtu poolt välja kuulutatud karistusest vabastada kuulub ainult sellele, kes seisab nii seadusest kui kohtust kõrgemal – nimelt suveräänile. Riik ärgu olgu nii suur, et teda ei saaks hästi valitseda, ega nii väike, et ta ei suudaks omal jõul püsima jääda
Tõlgendaja võtab neist võimalustest mõne või mõned, mille tähendust sobib selles olukorras kasutada. Kollisioonide lahendamise (vastuolu ületamise) alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) õigussüsteemis (resp - mõnes teises õigusaktis või -normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe);
2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe);
on iseenesest täiel määral kohaldatavad. Õiguse realiseerija peab tegema ise valiku. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) Õigussüsteemis (mõnes teises õigusaktis või normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) Rakendatakse põhimõtet, et eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldise akti); 3) Rakendatakse põhimõtet, et hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) Rakendatakse põhimõtet, et õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalala õigusjõuga akti. 5) Kui ühtki muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija oma juriidiliste
2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) mõnes teises õigusaktis või -normis leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe);
Õiguse realiseerija (rakendaja) peab siin tegema kindlasti valiku, aga küsimus on - milliste kriteeriumide alusel? Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi: 1) õigussüsteemis (resp - mõnes teises õigusaktis või -normis) leiduvad õigusnormid, mis sätestavad kollisioonide lahendamise alused, juhud ja korra; 2) rakendatakse põhimõtet lex specialis derogat legi generali - eriseadus tühistab üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe);
annaabi.ee 
