) Tänapäevased liigid on põlvnenud varasematest, tõendid: kivistised, sarnasused organismide ehituses, lootelises arengus, rudimendid, liikide sarnane DNA ja kehavalgud. 11. Kuidas erineb inimene oma eellastest? Too igaühe kohta 1 erinevus! Pane nime taha number, mis näitab liikide tekkimise järjekorda, alusta kõige vanemast! Homo habilis- nad olid osavamad, küürakamad, karvasemad. Australopiteek- need olid ahvinimesed, madalad, karvased, nagu gorillad. Homo erectusest- juba püstine inimene, aga rohkem ahvilaadne, mitte nii tark ja karvasem. 12. Kuna tekkis Maa? Aastaarv. 13. Kuna ja kus tekkisid esimesed elusolendid?Aastaarv. 14. Kes on inimahvid? Nimeta 2 liiki. 15. Võrdle inimest ja inimahvi. Kirjuta 3 erinevust ja 3 sarnasust. 16. Kust ja kuna sai inimkond alguse? 17. Iseloomusta vanaaegkonda. (Taimed, loomad, kliima- vähemalt 4 korrektset lauset). 18. Iseloomusta keskaegkonda. (Taimed, loomad, kliima- vähemalt 4 korrektset lauset).
eellastest. · 5-2 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki, sh australopitekkused. · 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada. Erectus oli esimene liik, mis asus ka väljaspool Aafrikat. · Homo erectusest arenesid välja nn Heidelbergi inimene ja Homo antecessor. · 750 000 aastat tagasi hakkas kliima külmenema ja algas Jääaeg, mis lõppes umbes 11 500 aastat tagasi. · 250 000 aastat tagasi elasid Euroopas ja Aasias neandertallased, kelle arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemini. · 200 000 aastat tagasi arenes Aafrikas välja Homo sapiens ehk nüüdisinimene. II rühm Mõisted 1. Hieroglüüf- Vana-Egiptuse kirja vorm. 2
kirjeldada, seletada ning mõtestada ajaloo arengut. 4. Mis on sotsiaalajaloo uurimise objektiks? Sotsiaalajaloo uurimise objektiks on uurida inimühiskonda ja selles toimunud suuri protsesse, keskendudes eriti aset leidnud muutustele ja murrangutele. Keskendub üldiselt lihtrahvale, ühiskonna enamusele ja selle igapäevaelule. 5. Paiguta õigesse kronoloogilisse järjekorda inimese eellased: 5-2 miljonit aastat tagasi, Australopiteekus 2 miljonit aastat tagasi, Homo erectus Homo erectusest arenes välja Heidelbergi inimene ( Homo heidelbergensis ) 250 000 30 000 aastat tagasi elasid Euroopas arktilise kliimaga kohanenud Nenandertallased. ( Homo nenanderthalensis ) 200 000 aastat tagasi arenes Aafrikas välja Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 6. Kirjelda neandertallast - millal elasid, väljanägemine, tegevusalad, elulaad? Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja Heidelbergi inimesest. Kehaehitus oli suure ja jässaka väljanägemisega
EELLASED HOMO HABILIS -TÖÖRIISTAD -otseseid tõendeid ei ole, aga seostatakse, mingid kiviriistade jäänused on nende kontide juurest leitud -ka simpans, vares oskavad riistu kasutada HOMO ERECTUS -hakkas liha sööma -suutis ületada ka merd, kus teine kallas näha ei olnud -siiski ei jõudnud Ameerikasse ega Austraaliasse -võttis kasutusele efektiivse kivikirve -võib-olla suri välja kõigest 30-50 KAT (Erectusest arenes ka selline loom nagu H. Floresiensis 80000-20000 a tagasi. 1m pikk, aju maht 300 cm3 EVOLUTSIOON ei pea alati olema progressiivne!!!) NEANDERTAALLANE -avastati 1856, Neandertal (Neanderi org), Saksamaa -tõenäoliselt ei olnud ristumisbarjääri inimesega -lahknemine inimese eellasest ca 600 KAT -suutis tõenäoliselt rääkida (anatoomia nagu lubaks) -tööriistad olid inimesega samad kuni ca 40-50 KAT
Cro-Magnoni inimene e Kalapüük! kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Sugukonnad. Cro-Magnoni org Lõuna- Kunst! Prantsusmaal. Kasutasid vibu, kodustasid koera. *Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest. *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Muinasaja inimeste uskumused : Animism Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu. Fetisism Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva, sarve, hammast, karva. Muinasaja arenguetapid : Kiviaeg 1. Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi) 2
võimekus. Homo erectuse leide: Pithecanthropus erectus - Jaava inimene. Avastas Hollandi paleantropoloog Eugène Dubois. Sinatrophus pekinensis - Pekingi-Hiina inimene. Leiti Pekingist Zhoukoudiani koobastest. Nariokotome poiss ehk Turkana poiss on kõige paremini säilinud inimlane (Homo erectus). Leiti Turkana järve läänekaldalt (tänapäeva Keeniast). !Homo heidelbergensis - Heidelbergi inimene, arenes arvatavasti välja Homo erectusest u. 600k a. tagasi ning suri välja u. 200k a. tagasi. Tugevama kehaehitusega ja suurema ajumahuga kui Homo erectus. Arvatakse, et nendest kujuneisd välja neandertallased. Inimese kujunemisest on kaks teooriat: 1) Hilise Aafrikast väljarännu teooria 2) Multiregionaalse arengu teooria Peamiselt toetavad seda teooriat vaid Hiina teadlased.
Esimesed täiesti kaasaegsed inimesed ilmuvad Euroopa arheoloogilisse materjali u 40 00035 000 aastat tagasi Homo sapiens sapiens. Vanimad Homo sapiens sapiensi leiud pärinevad Aafrikast, nende vanus 120125 000 aastat, ehk siis keskpaleoliitikum. Lähis-Ida vanimad leiud u 90 000 a tagasi. Neandertaallane, kuigi kuuludes Homo sapiensi hulka, pole tema, st meie otsene eellane, seda näitavad geeniuuringud. Arvatakse, et Homo sapiens sapiens arenes, nagu ka neandertaallane, Homo erectusest. Neandertaallane oli aga teine haru, mis lõppes väljasuremisega. Umbes 40 000 a eKr neandertaallased kadusid, teised aga jäid. Kindel on, et millalgi ajavahemikus 40 00035 000 aastat tagasi toimus arenguline hüpe inimühiskonna komplekssuses, sotsiaalsed ja rituaalsed toimingud muutusid keerulisemateks, kunst arenes. Homo sapiens sapiensi esimesi populatsioone Euroopas oli kromanjooni inimene, nimi tuleneb leiukohast Edela-Prantsusmaal. Just sel perioodil
kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Cro-Magnoni org Lõuna- Sugukonnad. Prantsusmaal. Kunst! Kasutasid vibu, kodustasid koera. *Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest. *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Muinasaja inimeste uskumused : Animism Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu. Fetisism Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva, sarve, hammast, karva. Muinasaja arenguetapid : Kiviaeg 1. Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi) 2
annaabi.ee 
