Kõrgeim aste Ülesanded- raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad 2 aste Meeskohtud Maakohtud - Ülesanded- talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasjad. 1 aste Adrakohtunikud Sillakohtunikud madalaim aste Ülesanded- avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine ➔ Reduktsioon: mõisate eravaldusest riigistamine • Põhjus- riigi sissetulekute vähenemine • 1680.a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl 11 ajal • Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud • Liivimaal kujunes aadli opositsioon(vastuseis), juhiks J.R.von Patkul • Tulemused: 1) Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal 1/2 , Saaremaal 1/4 2) Rootsi riigi sissetulekute suurenemine
toime pandud sellistes ruumides, mis ei kuulunud NS artiklis 226 toodud nimekirja. Samuti on oluline välja tuua see, et kohus kvalifitseeris algselt üheks usuvastaseks süüteoks kvalifitseeritud teo ümber teiseks usuvastaseks süüteoks. Järgmise näitena ringkonnakohtu praktikast võib tuua 30. novembri 1910. a lahendi.*57 Kohtualune oli olnud varem mitmel korral kohtulikult karistatud. Süüdistusakt sisaldas kolme süüdistust: kaks vargust eravaldusest ning vargus kirikust ja kiriku raamatukogust. Esmalt peab välja tooma selle, et nii süüdistusakt kui ka kohtuotsus olid väga korrektselt vormistatud. Kõik varastatud ja rikutud esemed olid üksikasjalikult kirja pandud ning välja oli arvutatud tekkinud materiaalne kahju. Eravaldusest toimunud vargused olid 51 NS art 1655 lg 2: neljandat korda toimepandud varguse eest, mille summa ei ületa 300 rubla, määratakse karistuseks aresti-
riigiametnike tööd 3) jälgisid rahaasju kubermangus Rüütelkond, maapäev: rüütelkond - kohaliku aadli omavalitsusorgan Eestis 3 rüütelkonda - Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa 1) kaitsesid kohalike aadlike õigusi 2) osalesid seaduste koostamisel 3) valisid kohtunikud ja politseiametnikud maapäev - rüütelkonna esindusorgan (12 maanõunikku) Eestis ja Liivimaal rüütelkonna juht - pealik, Liivimaal - maamarssal Reduktsioon: Mõisate eravaldusest riigistamine, põhjuseks riigi sissetulekute vähenemine. 1680.a suur reduktsioon kuningas Karl XI ajal. Kohtukorraldus: 3-astmeline kohtukorraldus. I - adrakohtunikud - tegelesid talupoegade süüasjadega ja avaliku korra rikkumisega. II - meeskohtud - talupoegade ja mitteaadlike süüasjad III - Eestimaa ülemmaakohus - raskemad kuritööd ning aadlike kohtuasjad 2. Mõis ja talu Rootsi ja Vene ajal XVII-XVIII sajandil Mõisate liigid:
lihtsad süüteod 2. aste Meeskohtud Maakohus Mitteaadlike kuriteod 3. aste Eestimaa Ülemaakohus Liivimaa õuekohus Raskemad kuriteod, aadlike asjad Reduktsioon (1680. Karl XI). ● Reduktsioon- mõisate eravaldusest riigistamine ● Põhjus- riigi sissetulekud olid vähenenud, raha oli juurde vaja ● Sisu- riigistati kõik maad, mis olid antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal. Mõisnikest said rentnikud. ● J.R. von Patkuli juhtimisel kujunes Liivmaal A adli opositsioon. ● Tulemused- ○ Paljud mõisad riigile ○ Rootsi riigi sissetulekud suurenesid ○ tekkis aadlike pahameel rootsi võimu vastu
Kaitsesid kohalike aadlike õigusi Osalesid kohalike seaduste koostamisel Valisid kohtuniku, politseiametnikud Maapäev oli rüütelkonna esingusorgan, mis toimusid üldiselt 3 aasta tagant. Maapäevade vahel tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku- eluaegne ametikoht. Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonna juhuks oli pealik, Liivimaa rüütelkonna juhiks maamarssal. 4) Reduktsioon millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud): Reduktsioon mõisate eravaldusest riigistamine. Põhjus riigi sissetulekute vähenemine. 1680 a suur reduktsioon Eestis kuningas Karl XI ajal Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal, mõisnikest said rentnikud. Liivimaal kujunes opositsioon ehk vastuseis, juhiks J.R. von Patkul mitte loobuda oma mõisatest. Tulemused: Liivimaal riigi kätte 5/6 adramaade arvust, Eestimaal ½ , Saaremaal ¼ Rootsi riigi sissetulekute suurenemine Aadlike pahameel Rootsi võimu vastu, eriti Liivimaal
osaleda kohalike seaduste koostamisel; 3. valida kohtunikke, politseiametnikke Maapäev rüütelkonna esindusorgan (iga 3 aasta järel). · Maapäeva vaheajal tegelesid rüütelkonna asjadega 12 maanõunikku, s.o eluaegne ametikoht. · Eestimaa ja Saaremaa rüütelkonnajuhiks pealik; Liivimaal maamarssal. 4) Reduktsioon millal, miks, kelle poolt, tulemused (vakuraamatud) Reduktsioon mõisate eravaldusest riigistamine. · Millal? 1680. a, kuningas Karl XI ajal. · Miks? Sest riigi sissetulekud vähenesid. · Sisu: riigistati kõik maad, mis antud eravaldusesse Rootsi võimu ajal; mõisnikest said rentnikud. · Liivimaal kujunes aadli vastasseis, juhiks J. R. von Patkul. · Tulemused: 1. Liivimaal võeti kõige rohkem mõisasid tagasi; 2. Rootsi riigi sissetulekute suurenemine; 3
annaabi.ee 
