a. Põhiseaduse rakendamiseks rahvahääletusel heaks kiidetud "Põhiseaduse rakendamise seadus"nägi ette regulatsioonid üleminekuks uuele põhiseaduslikule korrale. Rakendusseaduse kohaselt nähti ette 1 Riigikogu ja Presidendi erakorralised valimised, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu sai volitused olla Riigikogu kokkutulekuni legitiimseks seadusandlikuks organiks. Sätestati Presidendi esimeste valimise erandkord valimistena vahetult rahva poolt, tunnustati Eestis senini kehtinud Eesti NSV õigusaktide kehtivuse jätkuvust, piirati teatud kategooria kodanike kodanikuõigusi kümneks aastaks tähtajaga kuni 31.12.2000.a.. 4.Põhiseaduse muutmise kord. Kooskõlas Põhiseaduse XV peatükiga saab põhiseadust muuta kas rahvahääletusel, Riigikogu poolt kiireloomuliselt või Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu häälteenamusega. Põhiseaduse I peatüki ja XV peatüki sätteid saab
lähetamisest on möödunud 5 päeva. 3. Välisriigis elavale või asuvale adressaadile toimetatakse dokumendid kätte tähitud postiga ja loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel lähetamisest. Kättetoimetamine elektroonselt (§54) toimub menetlusosalise soovil ja nõusolekul nii siseriiklikult kui välisriiki. Kättetoimetamine perioodilise väljaande kaudu (§55) on erandkord ja rakendatakse, kui menetlusosalise aadressi kohta andmed puuduvad või ta ei ela ega asu maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja muul viisil dokumente ei saa kätte toimetada. Maksuhaldur avaldab dokumendi resolutiivosa väljaandes Ametlikud Teadaanded ja dokument loetakse kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel avaldamisest. 18
vormi poolest tema pädevusega kooskõlas, kuid sisu osas reguleeriti teise institutsiooni pädevusse kuuluvat küsimust (nt. seaduses sätestamata maksu kehtestamine linnas). Siis on ta "usurpeerinud" teise institutsiooni pädevuse. 21 Jõustamine Õigusnorm (-akt) jõustatakse (kehtestatakse) kas nn. üldkoras (vrdl.PS §108) või nähakse see ette õigusaktis endas (erandkord). Jõustamise (kehtestamise) aja võib määrata: 1.kuupäevliselt (nt. 1.jaanuarist 1998); 2.mingi tingimuse täitmisel või sündmuse saabudes (õige aeg suve-talveaja korrigeerimised, sõjaseisukord; täisealiseks saamine jne.); 3. otsustamise delegeerimisega vastavale riigioganile; 4. vastuvõtmise päevast (või hetkest); 5. allakirjutamise päevast (või hetkest); 6. avaldamise päevat (või hetkest): publitseerimise kaudu ametlikes ning mitteametlikes
piirivalve ametnik jne. Omaette veel 3 erinevat menetlusliiki: - hoiatamis menetlus- vähetähtsa asja puhul, lihtne asjaolu, karistuseks 25- 200 krooni trahvi füüsilisele isikule, jäetakse trahv määramata ehk tehakse hoiatus. Hoiatus võib teha suuliselt ja kirjalikult. Suulise hoiatuse korral jäetakse inimene karistamata. Erandkord on liiklus väärtegude korral: kirjalik hoiatus max 3000 krooni. - Kiirmenetlus- asjaolud selged, inimene on nõus. Trahv määratase maksimaalselt 100 trahvi ühikus (6000 krooni). Ei kohaldata, kui on tegemist alaealistega, psüühika häiretega isikutega, kui inimene ei ole nõus, kui on vaja otsustada konfiskeerimine
Õigusakt on siis jõus, kui ta on läbinud õigusloome etapid. Promulgeerimine (väljakuulutamine) - Peab olema koostatud seadusega ettenähtud vorm, esitatud teatud isikutele ning läbiarutatud ning lõpuks ka vastuvõetud Väljakuulutamine. Edasi hakkab seadus jõustuma. Jõustamine: On öeldud, millal hakkab kehtima või siis on seadusega määratud, millal kehtima hakkab. Õigusnorm (-akt) jõustatakse kas nn üldkorras või nähakse see ette õigusaktis endas (erandkord). Jõustamise aja võib määrata: 1) Kuupäevaliselt 2) Mingi tingimuse täitmisel või sündmuse saabudes (sõjaseisukord; täisealiseks saamine); 3) Otsustamise delegeerimine vastavale riigiorganile; 4) Vastuvõtmise päevast; 5) Allakirjutamise päevast; (või hetkest); 6) Avaldamise päevast: publitseerimise kaudu ametlikes ning mitteametlikes trükiväljaannetes (RT, ametlik müürileht jms; ajalehed, ajakirjad jms), samuti
"usurpeerimisega". Kehtetu võib olla õigusakt ka näiteks siis, kui linnavolikogu reguleerib vormi poolest oma pädevusega kooskõlas oleva õigusaktiga sisu osas teise institutsiooni pädevusse kuuluvat küsimust (seaduses sätestamata maksu kehtestamine linnas) - siis on ta "usurpeerinud" teise institutsiooni pädevuse. JÕUSTAMINE. Õigusnormi (-akti) jõustamine (kehtestamine) võib toimuda nn üldkorras (PS § 108) või nähakse see ette õigusaktis endas (erandkord). Jõustamise (kehtestamise ) aja võib määrata: 1) kuupäevaliselt (nt 1. jaanuarist 1998.a); 2) mingi tingimuse täitmisel või sündmuse saabudes (õige aeg - suve- või talveaja korrigeerimised; sõjaseisukord; täisealiseks saamine jne); 3) otsustamise delegeerimisega vastavale riigiorganile; 4) vastuvõtmise päevast (või hetkest); 5) allakirjutamise päevast (või hetkest);
annaabi.ee 
