Osatähtsus: 1,4% Järvede liigitus tekke järgi: Voortevahelised järved -Pikad ja kitsad Paljud on soostunud kallastega ning kinni kasvamas. (Nt Soitsjärves ulatub mudakihi paksus ligi 15 m). N:Saadjärv, Pikkjärv Moreenküngaste lohkudes ja nõgude järved,-Enamik Eesti kaunimaid järvi, millesse toovad vett arvukad väikesed ojad.Tuntumad: Käänulise kaldajoone ja viie saarega Pühajärv, asub Otepää kõrgustiku lääne- ja idaosa eraldavas orus.Järve lõunaotsast voolab välja Väike Emajõgi. Aegviidu-Nelijärvel paiknevad küngaste vahel järved, mida toidavad nende jalamil avanevad allikad. Paljud moreenküngaste vahel asuvad väikesed järved on aga aegade jooksul kinni kasvanud ja soodek muutunud. Orujärved- mandrijää sulamisvete kulutatud orgudesse tekkinud järved, mis on jäänukid jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest.N: Viljandi järv, mis meenutab kõrgete kallastega laia jõge.Rõuge Suurjärv.
molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Kui pindpinevus suureneb kontsentratsiooni kasvades dσ/dc>0, siis <0 ja lahustunud aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem, kui lahuse ruumalas Kui pindpinevus väheneb kontsentratsiooni kasvades dσ/dc<0, siis >0 ja aine kontsentratsioon pinnakihis on suurem, kui kogu ruumalas 81. Adsorptsioon ja absorptsioon (erinevus). Sorptsioon on komponentide kontsentratsiooni isevoolulist muutumine kahte faasi eraldavas pindkihis. Sorbent on heterogeenses süsteemis olev aine, milles või mille pinnal toimub sorbeeruva aine kogunemine(üldistatult –kontsentratsiooni muutus). Faasidevahelisse pindkihti kogunevat ainet nimetatakse sorbaadiks ehk sorptiiviks. Sorptsiooniprotsess võib toimuda kas ainult faasidevahelisel piirpinnal või laieneda faasi sisemusse. Kui protsess toimub ainult faasidevahelisel piirpinnal, nimetatakse seda adsorptsiooniks. Kui
voortevahelised järved pikad ja kitsad paljud on soostunud kallastega kinni kasvamas (nt Soitsjärves ulatub mudakihi paksus ligi 15m) tundumad järved Saadjärv ja Pikkjärv. moreenküngaste vahelistes lohkudes ja nõgudes paiknevad järved enamik Eesti kaunimaid järvi, millesse toovad vett arvukad väikesed ojad tuntumad: käänulise kaldajoone ja viie saarega Pühajärv. Pühajärv asub Otepää kõrgustiku lääne- ja idaosa eraldavas orus. Järve lõunaotsast voolab välja Väike-Emajõgi. Aegviidu-Nelijärvel jm. paiknevad küngaste vahel järved, mida toidavad nende jalamil avaneva allikad paljud moreenküngaste vahel asuvad väikesed järved on aga aegade jooksul kinni kasvanud ja soodeks muutunud. Orujärved mandrijää sulamisvete kulutatud orgudesse tekkinud järved, mis on jäänukid jääaja lõpul ürgorgudes voolanud suurtest jõgedest.
*Adsorptsiooniisoterm vastavalt pindpinevuse isotermile Lahustunud ained ...on võimalik jaotada kahte gruppi: Pindaktiivsed ained (PAA) kahuste pindpinevus on väiksem puhta lahusti pindpinevusest (>0) Pindinaktiivsed ained (PIA) ained, mis lahuses suurendavad pindpinevust (<0) *PAA molekulidevaheline vastastikune tõmbumine on väiksem lahusti molekulidevahelist tõmbumisest Sorptsioon on komponentide kontsentratsiooni isevoolulist muutumine kahte faasi eraldavas pindkihis. Sorbent on heterogeenses süsteemis olev aine, milles või mille pinnal toimub sorbeeruva aine kogunemine(üldistatult kontsentratsiooni muutus). Faasidevahelisse pindkihti kogunevat ainet nimetatakse sorbaadiks ehk sorptiiviks. Sorptsiooniprotsess võib toimuda kas ainult faasidevahelisel piirpinnal või laieneda faasi sisemusse. Kui protsess toimub ainult faasidevahelisel piirpinnal, nimetatakse seda adsorptsiooniks.
on suurem, kui kogu ruumalas *Adsorptsiooniisoterm vastavalt pindpinevuse isotermile Lahustunud ained ...on võimalik jaotada kahte gruppi: Pindaktiivsed ained (PAA) kahuste pindpinevus on väiksem puhta lahusti pindpinevusest (>0) Pindinaktiivsed ained (PIA) ained, mis lahuses suurendavad pindpinevust (<0) *PAA molekulidevaheline vastastikune tõmbumine on väiksem lahusti molekulidevahelist tõmbumisest Sorptsioon on komponentide kontsentratsiooni isevoolulist muutumine kahte faasi eraldavas pindkihis. Sorbent on heterogeenses süsteemis olev aine, milles või mille pinnal toimub sorbeeruva aine kogunemine(üldistatult kontsentratsiooni muutus). Faasidevahelisse pindkihti kogunevat ainet nimetatakse sorbaadiks ehk sorptiiviks. Sorptsiooniprotsess võib toimuda kas ainult faasidevahelisel piirpinnal või laieneda faasi sisemusse. Kui protsess toimub ainult faasidevahelisel piirpinnal, nimetatakse seda adsorptsiooniks.
paksus ligi 15m) -tundumad järved Saadjärv ja Pikkjärv. -Moreenküngaste vahelistes lohkudes ja nõgudes paiknevad järved -enamik Eesti kaunimaid järvi, millesse toovad vett arvukad väikesed ojad -tuntumad: käänulise kaldajoone ja viie saarega Pühajärv. Pühajärv asub Otepää kõrgustiku lääne- ja idaosa eraldavas orus. Järve lõunaotsast voolab välja Väike-Emajõgi. -Aegviidu-Nelijärvel jm. paiknevad küngaste vahel järved, mida toidavad nende jalamil avanevad allikad -paljud moreenküngaste vahel asuvad väikesed järved on aga aegade jooksul kinni kasvanud ja soodeks muutunud. -Orujärved
Erutuse avaldumisvormiks on leviv elektriline potentsiaal e. aktsioonipotentsiaal. Erutusjuhtivuse all mõistetakse erutuse levimist erutuvas koes. Refraktaarsus on samuti omadus. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud, mis vastavalt oma nimetusele täidavad eriülesandeid südame erutusprotsessis. Siia kuuluvad sinuatriaalsõlm (SA) paremas kojas v. cava superior’i suubumiskoha lähedal, atrioventrikulaarne sõlm (AV) parema koja ja vatsakese piiril, His’i kimp paremat ja vasakut vatsakest eraldavas seinas, parem ja vasak säär ning Purkinje kiud [Erutus levibki selles suunas: SA sõlm -> AV sõlm -> His’i kimp -> parem-vasak säär -> Purkinje kiud]. Sinutriaalsõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri kodade ja vatsakeste piiril asuva AV sõlmeni (Sealt edasi läheb erutus His’i kimpu, selle sääri ning Purkyne kiudusid pidi vatsakeste lihasele) Kui impulss levib sinuatriaalsõlmest kodade kolme juhteteesse, kojad kontraheeruvad
kohale ning hukkus kangelaslikult. Kreeka laevastik taganes Kesk- ja Lõuna-Kreekat ühendavale Isthmose maakitsusele. Pärslaste tee Kesk-Kreekasse oli seega vaba. Sealsetest tähtsamatest linnadest läks Teeba pärslaste poole üle, ateenlased aga otsustasid oma maa maha jätta ja evakueerisid oma pered ja vara Salamise saarele või Peloponnesosse. Ateena rüüstati pärslaste poolt. Otsustav lahing vaenulike laevastike vahel toimus Ateena lähedal, Salamise saart maismaast eraldavas väinas, kus kreeklased saavutasid, suurel määral Themistoklese juhtimisel, hiilgava võidu. Xerxes pöördus Aasiasse tagasi, tõenäoliselt vältimaks võimalikku ülestõusu, ja Pärsia laevastik taganes Väike-Aasia rannikule. Suur osa Pärsia maaväest Mardoniose juhtimisel jäi aga Kreekasse ja veetis talve Tessaalias. 479. a. tungis Mardonios taas Kesk-Kreekasse, kus tegutses liidus teebalastega. Ateenlased, kes olid talveks kodumaale tagasi pöördunud, pidid uuesti Salamisele ja
annaabi.ee 
