4.reportergeeni (GFP, lutsiferaas, lacZ jt.) või märgise (tag; FLAG, myc, V5, GFP) järjestust. 5.eukarüootset promootorit (CMV, SV40) ja polüadenüleerimisjärjestust (SV40); 6.selektsioonimarkeri ekspressioonikassetti. Praktiline töö III Immuunotsütokeemia 1. Mille poolest on erinevad monoklonaalsed ja polüklonaalsed antikehad? Mka reageerivad vaid ühe epitoobiga antigeeni molekulis, on väga spetsiifilised 2. Mis on epitoop? Too välja kaks erinevat tüüpi epitoopide rühma ja kirjelda mille poolest need erinevad. Antigeeni osa, mis seostub spetsiifiliselt antikeha retseptorile. Konformatsioonilised(tertsiaarstruktuuri järgi) ja lineaarsed(aminohappejäägi järjestuse järgi) 3. Kuidas töötab fluorestsentsmikroskoop? Ergastav valgus juhitakse läbi filtri uuritava objektini. Filter laseb läbi ainult kindla lainepikkusega valgust, mis on sobiv fluorokroomi ergastamiseks. Emiteeritud valgus
BCR – B-cell receptor; B-lümfotsüüdil olev antigeeni retseptor APC rakud – antigeeni esitavad rakud: esitab entigeeni T4-lümfotsüütidele ja B- lümfotsüütidele; Esinevad veres, lümfisõlmedes, põrnas, lümfifolliikulites, maksas, nahas jm Antigeeni epitoop – antigeeni suhteliselt väiksed piirkonnad. Immuunsüsteem ei tunneta organismi sattunud mikroobi või võõrmolekuli kui tervikut, vaid ainult tema teatud piirkonda ehk epitoopi. Antigeeni valentsus – Identsete epitoopide arv määrab ära antigeeni valentsuse Antikeha paratoop – antigeeni epitoobi vastandiks on antikeha paratoop – so antikeha variaabelses osas asuv piirkond, mis seostub antigeeniga Superantigeenid – suhteliselt heterogeenne klass mitmesuguseid bakteriaalseid produkte (peamiselt eksotoksiinid) - võime stimuleerida üheaegselt mitmeid T-lümfotsüüte Ei seostu antigeeni jaoks määratud kohal, vaid selle kõrval st seostumine mittespetsiifilise alaga – kaob spetsiifilisus
Ainuraksed parasiidid väldivad immuunsüsteemi: muutes pinnavalke (genetic swich). ALLERGIA on spetsiifiliste immunoloogiliste mehhanismide poolt vallandatud ülitundlikkusreaktsioon. Ülitundlikus jaguneb allergiline ja mitte allergiline. Allergiline jagunev omakorda IgE vahentatud ja mitte IgE vahendatud. Allergeenid on allergilist reaktsiooni põhjustavad antigeenid. Tavaliselt glükoproteiinid, molekulaarmass 1550 kDa. Valgu allergeensus sõltub tema epitoopide arvust, mis võibolla termolabiilne või termostabiilne denaturatsioon kuumutamisel võib muuta valgu vähem või rohkem allergeenseks või luua uusi allergeene. Hapteen on madalmolekulaarne ühend, mis muutub allergeeniks, seostudes kandjavalguga. Peamised teed, kuidas allergeenid organismi pääsevad on hingamisteed, silma sidekest, nahk, seedetrakti limaskest, toidu, ravimitega ja veri (putukamürk). Peamised allergia teket mõjutavad tegurid on:
· sagedasti vanemates ahiküttega majades. · Meeliskohaks on tolmu koguvad esemed - madratsid, vaibad, padjad, pehme mööbel, voodid. · Väga sageli on elamutolmu lestad lapsepõlves algava atoopilise astma põhjustajad, kuid võivad põhjustada vaevusi ka silmade, nina ja naha poolt. RISTUVAD ALLERGEENID JA NENDE TÄHENDUS RISTREAKTSIOON- on reaktsioon antikeha ja mitmete erinevate allergeenide vahel nende allergeenide antigeensete determinantide e. epitoopide sarnasuse tõttu Ristreaktsioonide determinante on kaks tüüpi: · proteiinid · suhkur ( CCD) · taimsed proteiinid-profiliin, taumatiin (õun, kirss, maasikas), LTD, heveiin, papaiin, bromelaiin,aktidiin · loomsed proteiinid-tropomüosiin,paramüosiin,glutatioon-S-transferaas Allergeenide grupid, mis annavad ristreaktsioone: · Inhaleeritavad 1. õietolmud (puud,kõrrelised,umbrohud) 2
25. Allergia ( T. Annus'e loeng ) Allergia on spetsiifiliste immunoloogiliste mehhanismide poolt vallandatud ülitundlikkusreaktsioon. Ülitundlikus jaguneb allergiline ja mitte allergiline. Allergiline jagunev omakorda IgE vahentatud ja mitte IgE vahendatud. Allergeenid on allergilist reaktsiooni põhjustavad antigeenid.Tavaliselt glükoproteiinid, molekulaarmass 1550 kDa . Valgu allergeensus sõltub tema epitoopide arvustm mis võibolla termolabiilne või termostabiilne denaturatsioon kuumutamisel võib muuta valgu vähem või rohkem allergeenseks või luua uusi allergeene. Hapteen on madalmolekulaarne ühend, mis muutub allergeeniks, seostudes kandjavalguga (nt vere albumiiniga). Peamised teed, kuidas allergeenid organismi pääsevad on hingamisteed, silma sidekest, nahk ( otseme kontakt), seedetrakti limaskest- toidu või ravimitega ja very ( nt putukamürk)
IFN, NK- ja T-rakud on olulised viiruse kõrvaldamiseks ja immuunpatogeneesis. Paljusid klassikalistest gripisümptomitest (palavik, peavalu, müalgia) seostatakse IFN induktsiooniga. Infitseeritud on vastuvõtlikud bakteriaalsele superinfektsioonile, kuna loomulikud barjäärid on häirunud ja epiteeli seostumiskohad paljastunud. Antikehad on olulised tulevaseks kaitseks infektsiooni vastu, on spetsiifilised HA ja NA defineeritud epitoopide suhtes. Influenza A HA ja NA võivad muutuda reassortatsioonil (shift) ja mutatsioonil (drift), mistõttu ikkagi on olemas immunoloogiliselt naiivsed vastuvõtlikud inimesed. Influenza B-l toimub muutus ainult mutatsioonidega. Haigused. • Äge gripp täiskasvanutel: järsk palaviku, müalgia teke, kurguvalu, rögata köha. • Äge gripp lastel: sarnane, aga kõrgema palavikuga, GI sümptomitega (Oksendamine, kõhuvalu), otitis media, müosiit, krupp.
annaabi.ee 
