Blokeerimine toimub valgulahusega (piimapulbri lahus (lõssipulber), veise seeumalbumiini lahu, mõne muu looma seerum). Primaarne antikeha antikeha, mis on toodetud kindla valgu, peptiidi, kabohüdraadi vms vastu. Sekundaarne antikeha antikeha, mis on toodetud kindlast organismist pärit antikehade vastu. Enamasti seotud fluorokroomidega. Epitoop antikeha seondumiskoht antigeeni molekulis. Väga spetsiifiline. Monoklonaalne antikeha omab vaid üht seondumiskohta e. epitoopi. Spetsiifiline. Vahel ei leia mono-AK oma üht ja ainust epitoopi üles (epitoop varjestatud teiste molekulide poolt). Polüklonaalne antikeha tegu on antikehade kloonide seguga, millest iga erinev kloon võib seonduda sihtmärgiga, selle erineva piirkonna kaudu. Erinevaid kloone võib olla varieeruvalt 10-100 nt, igaüht toodab erinev B-rakk. Funktsionaalsed erinevused monoklonaalsest antikehast: parem tööriist, kui antikeha raskesti ligipääsetav
Sellel põhineb ka vaktsineerimine. Antikeha ja antigeeni liitumist seletatakse luku ja võtme ideena, kus võti on antigeen ning lukk on antikeha. Sidemed, mis hoiavad antigeeni antikeha küljes on mittekovalentsed. Erinevad sidemed tagavad, et antigeen oleks tugevalt seotud antikehaga. Selles seondumises osalevad hüdrofoobsed jõud, ioonsed jõud ja van der Waals'i jõud. Kovalentset sidet antikeha-antigeeni reaktsioonis ei teki. Antikeha afiinsus on reaktsiooni tugevus antigeeni epitoopi ja antikeha liitekoha vahel. See on antigeeni ja antikeha vaheliste tõmbe- ja tõukejõudude summa. Eristatakse viit antikehade klassi: IgG, IgA, IgM, IgD ja IgE. Eri klassi kuuluvatel antikehadel on organismis erisugune funktsioon. Nad erinevad omavahel raske ahela poolest. IgG-antikehi esineb veres kõige rohkem, nad moodustavad 7075% antikehade koguhulgast. Neid antikehi toodavad ja eritavad B-lümfotsüütid. Need antikehad
ja MHC molekuli kompleksiga BCR – B-cell receptor; B-lümfotsüüdil olev antigeeni retseptor APC rakud – antigeeni esitavad rakud: esitab entigeeni T4-lümfotsüütidele ja B- lümfotsüütidele; Esinevad veres, lümfisõlmedes, põrnas, lümfifolliikulites, maksas, nahas jm Antigeeni epitoop – antigeeni suhteliselt väiksed piirkonnad. Immuunsüsteem ei tunneta organismi sattunud mikroobi või võõrmolekuli kui tervikut, vaid ainult tema teatud piirkonda ehk epitoopi. Antigeeni valentsus – Identsete epitoopide arv määrab ära antigeeni valentsuse Antikeha paratoop – antigeeni epitoobi vastandiks on antikeha paratoop – so antikeha variaabelses osas asuv piirkond, mis seostub antigeeniga Superantigeenid – suhteliselt heterogeenne klass mitmesuguseid bakteriaalseid produkte (peamiselt eksotoksiinid) - võime stimuleerida üheaegselt mitmeid T-lümfotsüüte Ei seostu antigeeni jaoks määratud kohal, vaid selle kõrval st seostumine
Kuna antikehad on ka valgud, siis see etapp takistab antikehade ebaspetsiifilist seondumist. Teine päev – immuunotsütokeemia Immuunotsütokeemias kasutatakse valkude detekteerimiseks rakus antikehasid. Rakubioloogias kasutatakse kahte tüüpi antikehasid: monoklonaalsed ja polüklonaalsed. Monoklonaalsed antikehad on toodetud kindla peptiidi vastu, samas kui polüklonaalsed antikehad tunnevad ära ühe valgu mitut piirkonda ehk epitoopi. Epitoop võib olla konformatiivne kui ka liniaarne. Konformatiivne epitoop on selline epitoop, mida antikeha tunneb 3D struktuuri, ehk natiivsel kujul. Mõned kemikaalid või termiline töötlus võivad seda struktuuri muuta. Liniaarne epitoop on primaarne peptiidjärjestus. Monoklonaalsed antikehad üldjuhul spetsiifilisemad, aga polüklonaalsed antikehad annavad tugevama signaali kuna neidseondub märklaud valgule rohkem
Kui kahjulik patogeen satub inimese kehasse esimest korda, kutsub see esile primaarse immuunvastuse. Antigeeni esialgse äratundmise järel aktiveeruvad B- ja T-lümfotsüüdid, mis asuvad patogeeni hävitama. U 10 päeva hiljem hakkavad B-lümfotsüüdid tootma infektsioonist jagusaamiseks erilisi valgumolekule antikehi , mis on võimelised organismi tunginud patogeeni kui võõrkeha märgistama. Antikehad ei tunne ära mitte tervet antigeeni, vaid sellest ühte kindlat piirkonda, epitoopi. Aktiveeritakse ainult neid lümfotsüüte, mis suudavad ära tunda parasjagu ründavat patogeeni. Aktiveerimata rakke nimetatakse naiivseteks, aktiveeritud rakke aga efektorrakkudeks. Sekundaarne immuunvastus ilmub siis, kui see sama antigeen, mis korra juba oli, satub uuesti inimese kehasse. See vastus on palju kiirem ja efektiivsem. Kaitsereaktsioon kutsutakse sama patogeeni vastu kiiremini esile
Antigeeni esialgse äratundmise järel aktiveeruvad B- ja T-lümfotsüüdid, mis asuvad patogeeni hävitama. Seejärel hatakse kuskil 10 päeva või isegi hiljem hakkavad B-lümfotsüüdid toodama infektsioonist jagusaamiseks erilisi valgumolekule antikehi , mis on võimelised organismi tunginud patogeeni kui võõrkeha märgistama. Antikehad ei tunne ära mitte tervet antigeeni, vaid sellest ühte kindlat piirkonda, epitoopi. Aktiveeritakse ainult neid lümfotsüüte, mis suudavad ära tunda parasjag ründavat patogeeni. Aktiveerimata rakke nimetatakse naiivseteks, aktiveeritud rakke aga efektorrakkudeks. Sekundaarne immuunvastus ilmub siis, kui see sama antigeen, mis korra juba oli, satub uuesti inimese kehasse. See vastus on palju kiirem ja efektiivsem. Kaitsereaktsioon kutsutakse sama patogeeni vastu kiiremini esile.
immuunsüsteemi ka kauem. Epitoop - antigeenne determinant, koht antigeeni molekulil, millega reageerib B-raku retseptor (Fab fragment) või T-raku retseptor (TCR). On lineaarsed ja ruumilised epitoobid. B-rakkudel on epitoobi suurus ca 15-22 aminohapet, T-rakkudel kuni 15 aminohapet. T-rakkudel on lineaarsed epitoobid, seovad valgulisi antigeene. B-rakkudel aga on ruumilised epitoobid, nad seovad erinevaid antigeenseid determinante. B-rakkudel pole epitoopi, vaid on epitoobiga seostumise ala (Fab), samuti T-rakkudel. Paratoop: idiotoop või antigeenne ala antikehal või T-raku retseptoril, mis on seotud antigeeni epitoobi seostamisega. B-rakkude poolt äratuntavaid epitoope iseloomustab: Ehituselt: polümeeri primaarjärjestus, st lineaarsed või korduva järjestusega determinandid; sekundaarne, tertsiaarne, kvaternaarne molekulstruktuur, st konformatsioonilised.
annaabi.ee 
