AUSTRIA UNGARI lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Rinded: IDARINNE Venemaa, LÄÄNERINNE Saksamaa, Prantsusmaa, BALKANI RINNE Lahingud: Marne'I lahing1914, Jüüti lahing!916, Jeper1917, Somme1916, Cambrai1917, Verdun1916, Tannenberg1914, piirilahing 1914. Sõjalised uuendused: mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Muutused ühiskonnas: 50milj. Mobiliseeritud, üldine töökohustus mõnel maal, elatustaseme langus, toidupuudus(ersatzkaubadkeemiatöösutus), epiteemiad, naised tööl(tehastes, kaevandustes, kuid palk väiksem kui meestel), levisid vasakpoolsed vaated, kasvas vägivald. Tagajärjed: sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kokku varisesid AustriaUngari, Venemaa ja Saksamaa. Muutus jõudude vahekord, esile kerkis USA.Sekkumine kodanike ellu Demokraatia kriis. VENEMAA VEEBRUARIREVOLUTSIOON veebruari lõpus. Ajend Peterburi vilets varustamine toiduainetega. 1917 võim pealinnas ülestõusnute käes.
Venemaa vastu suunates suurema sõjalise jõu Venemaa vastu ning arvestades Saksamaa toetusega. 5. Millised tagajärjed olid Saksamaa jaoks Schlieffeni plaani läbikukkumisel? 7. Milline oli propaganda roll sõja puhkemisel (vt erinevaid palakteid)? - Eeldati, et sõda kujuneb lühikeseks. - 1916 aasta lõpuks mobiliseeriti üle 50 miljoni mehe sõjaväkke. - Rahva elatustase hakkas langema (toidupuudus ja epiteemiad). - Väikeriigid moodustasid rahvuslikke väeüksusi. - Halvenes rahvusvähemuste olukord. - Naistel tekkis suur töökoormus (naised pidid tegema füüsiliselt raskeid meeste töid. Nt:kaevandused ja tehased). - Traditsiooniline peremudel hakkas lagunema. - Naised soovisid olla iseseisvad ja võrdseid õigusi meestega. - Naiste tegevus sõja ajal tähtsustas nende positsiooni ühiskonnas. - Riikide osatähtsus majanduses suurenes järsult.
abiks.pri.ee PALEOLOOGILINE MEETOD uuritakse kivides sisalduvaid kivistisi RAHVAARV JÄTKUSUUTLIK ARENG ühiskonna selline areng, mis rahuldab inimkonna praeguseid vajadusi, kahjustamata tulevaste põlvkondade väljavaateid Ülerahvastatuse mõju: 1.energiaprobleem 2. mittetaastuvate loodusvarade nappus 3. nälg 4. liiga suur tihedus 5. keskkonna probleem Rahvaarvu kontrollimise võimalused a) perepoliitika b) sõjad c)haigused, epiteemiad d) nälg e) majandus MAA KUI SÜSTEEM biosfäär elukeskkond pedosfäär muld hüdrosfäär vesi atmsfäär õhk litosfäär maakest MAA energiasüsteem TERMODÜNAAMIKA I seadus energia ei teki ega kao, võim muunduda http://www.abiks.pri.ee II seadus iseeneslikult energia muutub korrastatumast vormist vähem
loodusvööndid! KLIIMA TAIMED LOOMAD MULD INIMTEG. KK VARIA VIHMAMETS Ekvatoriaalne kliima, Väga liigirikas, Väga liigirikas, Ferraliit mullad- Jahi pidamine, Epiteemiad levivad Vihmametsad toodavad Aastaringselt palav ja niiske, Kasvavad kõrgeks, Lärmakad looma, punaka värvusega, Kalastamine, Metsa kuumas janiiskes suurema osa hapnikust. Aastaajad puuduvad. Taimed puuokstel ja sest mets on hämar, Toitaine vaene, raie, Kasvatavad keskonnas hästi.
katuseluuke ning korstna ventilatsioonitoru, mis pidi maju soojendama talvel. Kambrites magati naridel, millel polnud madratseid, nende asemel olid õled. Olukord oli igal pool sarnane: ülerahvastatus oli väga suur. Pesemisvõimalused olid peaaegu olematud ning inimestel polnud võimalust hügieeni eest hoolitseda. Eluruumid olid räpased ning rõsked, see oli sobiv koht elupaigaks rottidele ning täidele. Inimeste seas levisid epiteemiad ja nakkushaigused. See oli põhjus ka massilistele surmadele. Vangidele oli mõeldud 3 toidukorda päevas. Hommikul pakuti neile pool liitrit `kohvi' või `teed'. Kohv oli halva kvaliteediga vees lahustatud viljakohvist keedetud jook. Tee oli taimedest. Lõunasöök koosnes umbes liitrist supist, mis polnud tegelikult söömiskõlbulik. See koosnes põhiliselt kartulitest, kaalikatest, vähesest hulgast tangudest ning rukki jahust. Toit oli niivõrd jube, et uued vangid ei suutnud seda süüa
Agulite teke, mille tõttu suureneb kuritegevus. Demograafiline üleminek, selle etapid Demograafiline üleminek- rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ja tõuseb keskmine eluiga. 1. etapp- Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine toimus väga kaua. Kõrge sündivus ja surevus, loomulik iive madal. Eakate osakaal väike, mis tõttu keskmine eluiga madal. Etapile omane ka näljahäda, epiteemiad, ikalduste sage esinemine 2. etapp- Demograafiline plahvatus tööstusrevolutsioon, linnastumise käigus paranevad elutingimused, suremuse järsk langus, kuid sündivus endiselt kõrge. See toob kaasa rahvastiku hüppelise juurdekasvu. Majanduslik surve viib lastearvu vähenemiseni. 3. etapp- Rahvastiku vananemine algab sündivuse langus, suundumus vähelapselistele peredele. Kõrge eluea
Aineid nimetati ka vastavalt: punane lõvi jne.. Alkeemia taandumine, iatrokeemia Renessansiaja keemia Algus umbes 15. sajand 17. sajand. Hiinlased tegid küll suuri avastusi, aga nad kunagi ei osanud neid piisavalt rakendada. Lääne Euroopas võeti need avastused kohe kasutusele laiemalt. Sai alguse suurem meresõit. Hakkasid tekkima manufaktuurid, toimus linnastumine. Toimus suur areng. Hakkasid levima epiteemiad (katk, koolera jmt). Vanad ravimismeetodid ei sobinud enam. Taas-avastati antiikaeg. 15. sajandi keskel leiutati trükipress, mis mõjutas tohutult palju kogu ühiskonda. Soodustas usulahkude teket. Varasematel aegadel anti oskused edasi suulise pärimusega ja neid hoiti suhteliselt saladuses. Saladused võisid kaotsi minna. Pärast trükikunsti tsunftid kaotsid oma elujõu. Iatrokeemia perioodil (meditsiinikeemia) keemikud vastandasid end keskaja ja araabia
Demograafilise ajaloo saab jagada 3 persioodi: - Varakeskaeg, kui rahvaarv kahanes - 10-11 saj kuni 13 saj. Lõpp tõusis - 14. Saj (kahanes järsult) kuni lõpuks 15 saj teisel poolel hakkas taas tõusma Keskaja 2. Poolel tõusis eluiga, u. 50 eluaastani elas normaalne mees, kui ta just enneaegselt ei surnud. Igast 1000 sündinust suri 150-300 alla 1 aasta vanust last. Hiliskeskajal sõjad olid laastavamad, epiteemiad jätkusid, põlluamajandusolud halvenesid, ometi rahvastik hakkas kasvama, kuna perest hakati rohkem hoolima, põllumajandus tehnika paranes, varanduslik kihistumine suurenes (linnades kasvas vallaliste ja lastetute osakaal) Keskaja majandus - Agraaühiskond, valdav sektor põllumajandus (80%) - Varakeskaja põllumaj. Oli vähetootlik. Sellel põhines kiriku ja aadli rikkus. - Ometi põllumajandus tegi keskajal läbi suure arengu, tootlikkus suurenes.
130 000inimest. 17saj algul oli 75% taludest mahajäätud. 17saj lõpuks taastus rahva arv ligi 400 000 inimeseni. Võimalik valida sootsam elukoht, eesti mehi ei võetud sundkorras rootsi sõjaväkke. Oli mitukümmend aastat rahu aega. Toimus sisemigratsioon, aga tuli ka palju sisse rändajaid venemaalt soomest ja lätist. 1696-1697- oli seni ajaloo kõige suurim nälja häda. Hiline kevad ja laus vihmane suvi tõi kaasa täieliku ikalduse. Järgnes pikk ja külm talv ning haiguste epiteemiad. Sammas vedasid rootsi võimud eestist vilja välja. Kohalikud mõisnikud tavaliselt ei abistanud lihtrahvast. Valitsemis korraldus. Uus haldus korraldus- oli eestimaa kubermand ja teine oli liivimaa kubermang. Harju lääne viru ja järvamaa. Livimaa kubermang, lõuna eesti põja läti ja saaremaa. Kõrgemad valitsus ametnikud olid kuninga määratud kindral kubernerid tlnas ja riias. Koha peal teostasid võimu ka eestimaa liivimaa saaremaa rüütelkonnad mis koondasid aadlike
annaabi.ee 
