(maakonna, linna) elanikkonnast, kus haigestumine ületab oluliselt antud nakkushaiguse tavahaigestumise taset ning nõuab nakkustõrje meetmete laiaulatuslikku rakendamist. 1.1 Epideemiliste haiguste omadused Epideemilisi haigusi iseloomustab haiguse kiire levik, haigus levib ainult inimestel ning haiguse tagajärjel inimene kas sureb või muutub immuunseks. 1.2 Uute epideemiliste haiguste tekkimine inimestele Uued epideemilised haigused tekivad aegamisi läbites teatud etappe. Loomade haigustekitajad kanduvad inimestele ( kuid mitte alati ) nt kassiküünistuse palavik, tulareemia, ornitoos. Loomade patogeen hakkab levima inimeselt inimesele. Loomade haigusetekitajad on asunud elama inimestesse nt Lassa palavik, AIDS. Patogeenid evolutsioneeruvad pidevalt. Kui esialgu põhustasid haigused kiiret surma siis aastasadatega kohaneb ja laseb inimesel kauem elada, et effektiivsemalt endasuguseid levitada
Listeria monocytogenes Üldiseloomustus Listeria monocytogenes avastati esmakordselt juba sajand tagasi ning teda tunti kui listerioosi põhjustajat. Viimasel aastakümnel tuntakse L. monocytogenes't toidu kaudu leviva patogeenina. Enne aastat 1981 oli Listeria tuntud loomade patogee- nina ning arvati, et inimesed saavad nakkuse otsesel kontaktil nakatunud looma- dega. Tänapäeval on teada, et kontamineeritud toiduainete kaudu on võimalikud nii sporaadilised kui ka epideemilised haigusjuhtumid. Toidupõhise listerioosi vältimiseks on vajalikud põhjalikud teadmised haigusest, vastuvõtlikest inimestest, organismi levikust keskkonnas ning tekitaja seosest toiduga. Käesolev peatükk käsitleb L. monocytogenes´t toidupatogeenina. Ülevaade on informatiivne laiale avalikkusele, eriti oluline aga kõigile toidu käitlemisega seotud isikutele. L. monocytogenes on väike (1,02,0 m × 0,5 m), grampositiivne, fakultatiivselt
seosest. Haigus pole vaid meditsiiniline, vaid saab käsitleda ka kultuuriliselt. Kuidas ollakse haige, kuidas end tuntakse. Näiteks saame teada, kuidas haigus tekib, milline võiks olla ravim. Käsitleme haigust kui metafoori. On võimalik lähtuda 2 tüüpi kirjutisest: 1. populaarteaduslikust või teaduslikust haigusi lähtuvast kirjandusest 2. ilukirjandusest lähtuvast. Teaduslik käsitlus- Karl Ernst von Baer- epideemilised haiguste all pidas ta silmas selliseid, mis tekivad ühel kindlal territooriumil. Ta uurib suht marginaalset rahvast või territooriumi. 19. saj algul on tähtis koloniaalne ajalugu. Eestlane saab teaduse objektiks. Väitekirja autor Baer võtab omamoodi romantilise hoiaku, mis seisneb selles, et eestlast uuritakse nagu mõnd õilsat metslast. Baer: ,,Jah, eestlane on küll haige kuid huvitav olend". Väitekiri pole vaid arstiteaduslik. Seal on ka Eestimaa ja kultuuri kirjeldus
tekkinud näljahädad. 1566, 1570-71, 1577, 1580, 1591 taudiaastad. 1583. aastast uue sajandi alguseni rahuperiood, 1590-1595 küll Vene-Rootsi sõda, aga mitte nii suure intensiivsusega. 1558-1583 raske periood rahvastikus. 1600. aastast algav on sisuliselt rahvastiku katastroof, sõjategevus 1600-1625, Altmargi rahu 1629. Lisaks sõjale, 1601-1603 kestab raske rahvastikukaotuse aeg, kõigepealt suured ikaldused, nälg, epideemilised haigused inimestel ja loomadel, suremus suurem 1602-1603. Eesti ala saab toibuma 1625. aastast. 1625-1700 rahuperiood, siiski mööndus 1656-58, puudutas idapoolset ala. 1657. aastal üle-eestiline katk, väga ränk, linnades ülevaade toimuvast, Tallinnas 1657. aasta katku suri ¾ linnast. See periood 1625 ja edasi on kiire arengu periood, demograafilised protsessid, loomulik iive ja mehhaaniline iive e ränne. Uus katastroof 1695, vihma-aasta, nälg, 1696-97 suure nälja periood
Rakuteooria kindlustas kontseptsiooni elusorganismide (taimed-loomad) ühtsusest. Viimane on oluline aspekt, sest selle kaudu saab läheneda küsimustele, mis seotud paljude erinevate valdkondadega, alates siirdamisest (vereülekandest 1900. a avastatakse veregrupid A, B, O, 1902. a lisandub AB. 1914-1915 avastatakse, et naatriumtsitraadi abil on võimalik vältida vere hüübimist) ja lõpetades igasugu kunstliku manipuleerimise jms-ga... BAKTERIOLOOGIA Paljud epideemilised haigused on traditsiooniliselt keskajaga seostatavad, nt katk ja pidalitõbi. Rõuged jõudsid Euroopa siinsetesse osadesse ilmselt millalgi II 43 aastatuhande alguses. On haigusi, milliste jõudmine Eestisse on suhteliselt hiline süüfilis 16., läkaköha 18., koolera 19., HIV 20. sajandil. Katk jm tõved kaasnesid üsna reeglipäraselt sõdadele ja näljaaegadele ja nii teame Eestis haiguspuhangutest alates
antibiootikumravita. Esineb epideemiliselt, aastaringselt. • Leegionäride haigus (legionelloos). Tõsisem, arvestatava suremusega (15…20%). Inkubatsioon 2…10 päeva, süsteemsed ägeda haiguse nähud tekivad äkki (palavik, külmavärinad, kuiv rögata köha, peavalu). Multiorganhaigus on sage: GI, KNS, maks, neerud. Esimene väljendus on pneumoonia. Suremus rakulise immuunsuse kahjustusel suurem. Esineb epideemiatena, sporaadiliselt. Epideemilised juhud hilissuvel-sügisel, endeemia aastaringselt. Diagnostika. Mikroskoopia tundlik ei ole. Külv söe-pärmi-ekstraktiga puhversöötmele on valikdiagnostika. Antigeeni määramine on tundlik ainult serogrupi 1 jaoks. Positiivne seroloogia võib kesta kuid, serokonversioon alles 6 kuuga. Nukleiinhapetel põhinevad testid on usaldusväärsed. Ravi ja profülaktika. Valikravimiteks on uuemad makroliidid (asitromütsiin, klaritromütsiin) või fluorokinoloonid (tsipro- või levofloksatsiin).
annaabi.ee 
