Ebasoodsates tingimustes eostega Kasutamine: Alkohoolsed joogid Taina kergitamiseks Söödapärmi põllumajandus loomadel söödaks Vitamiinpreparaadina 4. Pärm hakkab käärima, eraldub süsihappegaas ja alkohol ja tainas hakkab kerkima ning läheb poorseks 5.Toitumine: orgaanilisest ainest Mida leidub mullas- lagundajad Mida saavad sümbioosi teel puudelt Paljunemine: Puravikud- eostega, mis tekivad torukestes Riisikad- eostega, mis tekivad eoslehekestel 6. Söödavuse järgi Värskelt söödavad seene näit. kukeseen, arusampinjon, kuuseriisikas Kupatatult söödavad näit. männiriisikas, kaseriisikas Mittesöödavad (mittemürgised) näit. sapipuravik, pipartatik, pruunkärbseseen Mürgised näit. kärbseseen, saatanakivipuravik, punanekärbseseen 7. Sampinjonil on eoslehed roosad Kärbseseenel on tupp Kärbseseenel on ebemeline jalg Sampinjonil on rõngad hästi näha 8
mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangib vett, mineraalaineid ja kaitseb taime. Taim aga annab glükoosi Samblik- seen + rohevtikas (või tsüanobakter) Seen hangib vee ja mineraalained. Vetikas varustab glükoosiga ja orgaaniliste ainetega. Sambliku keha nim
viljakehad koosnevad kübarast ja jalast. 11. Seened on väga tähtsad lagundajad. Lisaks elavad nad sümbioosis puujuurtega, tänu millele omandavad nad paremini toitaineid. Seened lagundavad orgaanilisi jäänuseid ja mõnel juhul ka surnud organisme ja loomi omale toiduks. Seened võivad olla ka parasiidid, misjuhul kasvavad nad teiste organismide sees või peal. 12. Sümbioosis elavad seen ja puujuured. 13. Kübarseente paljunemisel valmivad eoslehekestel eosed. Kui eosed on valminud, kukuvad või langevad või kanduvad tuulega nad eoslehekestelt maha. Eos liitub seejärel teise mütseeliga ning moodustub uus seeneniidistik. Kui niidistikud ühinevad tekib kahetuumaline niidistik, millel võivad asuda viljakehad ehk seened. Kübarseen, mis on viljakeha, koosneb jalast ja kübarast. Viljakeha tekkimiseks on vaja niiskust. Mükoriida seenjuur. Tekib seente ja puude sümbioosi puhul. Puujuurte ja seente
tekivad koniidid e lülieosed või sporangiumid e eoslad/eospesad), nt nutthallik. Seened paljunevad suguliselt, võivad tekkida eosed, mis võivad olla haploidsed(n) või diploidsed(2n). Suguline paljunemine toimub kandseentel ja selle tagajärjeks on viljakeha teke(seeneniidistik areneb nagunii). Kandseentel arenevad eosed eoskandadel, mis moodustavad eoslava. See moodustub kandseene kübara all. 1. Kübara all võivad eosed paikneda eoslehekestel(kukeseen, pilvikud, kärbseseened). 2. Eosed paiknevad torukestel(puravik, tatikas). 3. Narmastel(põdramokk), eosed tekivad väljaspool seent. · Eoskannad on lehtede või torukeste pinnal paiknevad väljakasvudega rakud(igal rakul neli eost). · Eoskannad kokku moodustavad eoslava. · Seened jagunevad nelja hõimkonda- ikkeseened, kottseened, kandseened ja viburseened. Viburseened- elavad vees, paljunevad eostega ja liiguvad viburitega
Kui kottseente puhul arenevad eosed rakusiseselt eoskottides, siis selles rühmas rakuväliselt. Tavaliselt areneb igal basiidil eostugedel ehk sterigmadel neli kandeost ehk basidiospoori. Eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale aktiivselt spetsiaalse mehhanismi abil (nn. ballistospoorid, Bulleri tilgake). Enamikel kandseentel asetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. eoslava ehk hümeeniumi. Eoslava võib areneda eoslehekestel, torukestel või narmastel, mis kõik oluliselt suurendavad eoseid moodustavat pinda. Kandseentel, kelle eoslava areneb tasapinnal on vastav eoseid moodustav pind oluliselt väiksem. Kandseened on ühed olulisemad puidu lagundajad metsaökosüsteemides. Vastavalt sellele, millist osa puidu rakukestadest seen lagundab, eristatakse kahte peamist mädanikutüüpi: valge- ehk korrosioonmädanik ja pruun- ehk destruktiivmädanik.
Puravikel võid näha eoslehekeste asemel hoopis kärjekujulist mustrit. Nende seente eosed paiknevad torukestes ( joon. 2 ), mille avasid sa kübara alt võid näha. Joonis 2. Torukestes paiknevad eosed Nii eoslehekesed kui torukesed paiknevad alati seenekübara all, et kaitsta veel valmimata eoseid väliste ohtude eest. Näiteks võib tuletael muuta oma kasvamise suunda juhul, kui teda kandev puu langeb maha nii, et seene torukesed jäävad ülespoole. Kui eosed seene eoslehekestel või torukestes küpsevad, siis lendlevad need metsas laiali ning sobivale kasvupinnasele sattudes idanevad. 6 3. SEENEMÜRGITUSED Seenemürgitusi põhjustab tavaliselt mürkseente söömine. Eestis levinud mürkseen on valge kärbseseen. Valge kärbseseene mürgitunnused ilmnevad ales 12-24 h. möödudes. Tunnusteks on iiveldus, kõhuvalu ja ooksendamine. ( Hein: 2000) 3.1
imavad siis toidu tagasi) -biotroofid seened toituvad seeneraku väljasopistuste abil ehk haustorite abil, elusorgaanilise aine tarbijad. Võivad olla parasiidid või sümbiondid. Paljunemine: -mittesuguline: - koniidid ehk lülieosed - sporangioumid ehk eoslad -suguliselt (kübarseened): - rakud , mis kannavad eoseid on eoskannad (igal ühel 4 eost), eoskannad kokku moodustavad eoslava. võivad tekida kandseentel kübara all (eoslehekestel), narmastel Hõimkonnad: Ikkeseened, kottseened, kandseened, viburseened Ikkeseened (hallitus): Puuduvad rakuvaheseinad, paljunemine mittesuguline (eostega), paljunemiseks moodustuvad sporangioumid ehk eoslad nt: nutthallik, kerahallik, täpphallik, sõnnikuhallik Sõnnikuhallik on seen, mis saab kasvada ainult tingimusel kui ta on läbinud veise seedekulgla. Tal puuduvad rakuvaheseinad, hästi kujunenud välja fototropism (kasvab valguse suunas)
mütseeli.Mütseelist võib areneda viljakeha.Seenerakk omab kõiki põhi organelle, kuid tal võib olla mitu tuuma. Kitiinist rakukest- vaheseinad rakkude vahel võivad taandareneda Mittesuguline paljunemine suguline paljunemine *eosed arenevad hüüfide otstes *Eosed arenevad viljakehadel *efektiivne paljunemisviis *mandunud paljunemisviis *pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangib vett, mineraalaineid ja kaitseb taime. Taim aga annab glükoosi Samblik- seen + rohevtikas (või tsüanobakter) Seen hangib vee ja mineraalained. Vetikas varustab glükoosiga ja orgaaniliste ainetega. Sambliku keha nim
eoskotid paigutuvad viljakeha eri piirkonda sõltuvalt liigist. Võivad olla kas pealispinnal (karikseened), või viljakeha alumises pooles (kogritsad, mürklid) b. Kandseened eosed tekivad rakuväliselt spetsiaalsetel rakkudel (eoskandadel), ühel eoskannal moodustub tavaliselt 4 eost. Eoskannad koonduvad ja moodustavad seenekübara all paikneva eoslava. Eoslava 3 tüüpi: 1. Eoslava eoslehekestel (kärbseseened ja sirmikud), 2. Esineb eostorukestena (puravikud ja tatikud), 3. Esineb ogajate narmastena (narmikud ja põdramokad) Eostega paljunemisel arenevad eostest esmalt seeneniidid ehk hüüfid, ühe tuumalised seeneniidid peavad omavahel ühinema. Tekivad kahetuumalised rakud seeneniidistikus ja sellisest seeneniidistikust arenevad viljakehad. Eostega paljunemine taimedel Eostega paljunevad eostaimed ja nendeks on samblad, sõnajalad, osjad ja kollad.
annaabi.ee 
