Rakk sisaldab mitokondreid, TPV, ribosoome ja vakuoole. PALJUNEMINE. Seened paljunevad eostega, kas sugulisel või mittesugulisel teel. *Sugulisel: eoste arenguks on vajalik viljakeha. Eosed on alati haploidsed. Uute viljakehade tekkeks on vaja eoste ühinemist. Viljakehadeks on kottseentel askused. *Mittesugulisel: eosed paljunevad kas koniididel (lülieosed) või sporangiumites (eostades). Eosed võivad olla nii haploidsed kui diploidsed. Kandseentel tekivad eosed erilistel kandadel. Igal eoskannal tekib 4 eost, eoskannad kokku moodustavad eoslava. Kandseentel on eoskannad enamasti eoslehtedel. Uue viljakeha tekkeks on vaja, et 2 haploidset eosest arenenud seeneniiti omavahel ühineksid. Kandseente viljakeha on kübar ja jalg. TOITUMISVIIS. Kõik seened on heterotroofid ehk valmis orgaanilise aine sööjad. Jagunevad sakrotroofideks ja biotroofideks. *Sakrotroofid: toituvad surnud orgaanilistest ainetest, seda kogu keha pinnaga lagundades
- tüüpiline kottseentele ja pintselhallikule .. eoslates sporangiumites. * alati diploidsed Sugulisel paljunemisel moodustuvad viljakehades haploidsed eosed. Uute seente ja viljakehade tekkeks vajalik teise seeneniidistikuga ühinemine (nt kandseened). Kandseened. Eosed valmivad spetsiaalsetel eoslehtedel (nt pilvik, kukeseen), torukeste (nt puravik) või narmaste (nt põdramokk) spetsiaalsetel eoskandadel. Eoskannad moodustavad eoslava ja igal eoskannal areneb 4 eost. Uute viljakehade tekkeks on tähtis, et eosest arenenud seeneniidid ühineks, tekib diploidne kromosoomistik. veel näiteid: juurepähkel, maatäht, riisikas, servik, vamm, ehitusmükoloogia uurib ehitusmaterjalides levinud seeni Viburseened. * mikroskoopilised vees elavad seened Seente ohtlikkus. * seente mürgitused - mürkseente sissesöömisel võimalik saada
moodustava pinnasuurust. Kandseentel, kelle eoslava areneb tasapinnal on vastav eoseid moodustav pindoluliselt väiksem. ON PANNAL - Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. •Eoskand e. basiid - •Iseloomulik ainult kandseentele Kott- ja kandseente võrdlus: eoste endo- ja eksogeenne moodustamine vastavalt eoskotis ja eoskannal; KOTTSEENTEL: eosed moodustuvad endogeenselt - eoskoti (askuse) sees KANDSEENTEL: eosed moodustuvad eksogeenselt – eoskanna (basiisdi) peal konksu ja pandla moodustumise homoloogilisus; KOTTSEENTEL Enamikel kottseentel üks askogeense hüüfi kaksiktuumne rakk pikeneb ning käändub tagasi, mille tulemusel tekib konksuke (crozier). Mõlemad tuumad konksukeses jagunevad ning kahe rakuvaheseina tekkimisel jaotuvad tütartuumad nii et tipmisesse ja
tuum (-), mis on võimeline *sugulise paljunemise protsessis ühinema *emasgameediga. Isasgametangium e. anteriid, male gametangium, antheridium - *sugulise paljunemise struktuur, milles tekivad *isasgameedid Kaksiktuumaline e. dikarüootne (seeneniit, rakk, arengufaas), dikaryotic - *dikaarüone sisaldav rakk või *seeneniit; vastavatest struktuuridest koosnev arengufaas seene elutsüklis Kandeos e. basidiospoor, basidiospore - *karüogaamia ja *meioosi tagajärjel *eoskannal eksogeenselt spetsiaalsetel *eostugedel tekkiv *haploidne *eos Karüogaamia, karyogamy - kahe tuuma ühinemine *sugulise paljunemise protsessis. Kevadeos e. etsiospoor, aeciospore - *kevises tekkiv *kaksiktuumaline *eos roosteliselaadsetel (Uredinales) *vaheperemeestaimel Kevadeosla, aecium - vt. kevis. Kevis e. kevadeosla e. etsium, aecium - roosteliselaadsetel (Uredinales) *vaheperemeestaimel tekkiv paljunemisstruktuur, kus tekivad *kevadeosed. Kleistoteetsium, cleistothecium - vt. peiteosla
20m pikad. 2)koore alla moodustab juurekaelast kõrgemal kirjut mütseellehvikuid 3)moodustab sügisel südamemädanikku (st korrosioon+ viljakehi, aga Eestis mitte igal sügisel destruktiivmädanik). Nakatub tüve alaosas 4)ohtlikum noortes männikutes juurevigastuste kaudu. Puidus tekivad 5)üheaastased viljakehad Elutsükkel: esimeses faasis kahvatupruunid ovaalsed eoskannal eosed- nakatavad- haiguskolle laigud, msi teises faasis täituvad valge (mädanikud)- ei nõrgesta puud korraga (ühte seeneniidistikuga. 3 staadiumis tekivad juurt pidi). Levib juurte vigastuste kaudu konsentrilised lõhed ja seal võib näha ka mullas. Erinevus juurepessuga on see, et pruune seemnevääte, mis pole kaetud läikiva tekitab surnuid kuuski püstijalale. Eestis pruuni kõva koorega nagu külmaseenel.
Suguline paljunemine tavaliselt somatogaamiana, harvem spermaatsiumide abil; Sugulises paljunemises ilmneb kaks tuumafaasi: kaksiktuumaline ja diploidne; Iseloomulik on dikarüootse hüüfi tipmisest rakust areneva eoskanna (basiidi) olemasolu, mis on kottseente eoskoti homoloog; Eoskannad võivad olla ühe- (holobasiid) või neljarakulised (fragmobasiid); Erinevalt eoskotis endogeenselt tekkivatest kotteostest arenevad eoskannal eksogeenselt kandeosed, tavaliselt on neid eostugedel 4; Viljakehad (basidiokarbid, basidioomid) valdavalt olemas; Arengutüübilt gümnokarpsed, angiokarpsed või hemiangiokarpsed; Eoskannad paiknevad viljakehades enamasti eoslavana, harvem korrapäratult; Eoslavas esinevad eoskandade vahel paljudel liikidel steriilsed rakud, millel on oluline süstemaatiline tähtsus.
Näiteks pintselhallik. Pintselhallikute abil tehakse hallitusjuuste. 2) Kübarseened a. Kottseened eosed asetsevad eoskotis ja ühes kotis on 4-8 eost ning eoskotid paigutuvad viljakeha eri piirkonda sõltuvalt liigist. Võivad olla kas pealispinnal (karikseened), või viljakeha alumises pooles (kogritsad, mürklid) b. Kandseened eosed tekivad rakuväliselt spetsiaalsetel rakkudel (eoskandadel), ühel eoskannal moodustub tavaliselt 4 eost. Eoskannad koonduvad ja moodustavad seenekübara all paikneva eoslava. Eoslava 3 tüüpi: 1. Eoslava eoslehekestel (kärbseseened ja sirmikud), 2. Esineb eostorukestena (puravikud ja tatikud), 3. Esineb ogajate narmastena (narmikud ja põdramokad) Eostega paljunemisel arenevad eostest esmalt seeneniidid ehk hüüfid, ühe tuumalised seeneniidid peavad omavahel ühinema
annaabi.ee 
