· Põletiku tunnused õhenemine, küünte kasvu pidurdumine Tõsisem tüsistus: haavandid, gangreen · veresoonte ahenemise · Sagedamini haigestuvad noored naised atakki lõppedes: turse, sinakus, punetus Süsteemsed sidekoehaigused · Süsteemne erütematoosne luupus · Süsteemne skleroderma · Eosinofiilne fastsiit · Polümüosiit ja dermatomüosiit · Sjögreni sündroom Süsteemne erütematoosne luupus on põletikuline autoimmuunne multisüsteemne haigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid. Haigus haarab liigeseid, neerusid, serooskelmeid, veresoonte seinu · Ühised sümptomid · Erisused · Valu peamiselt käeliigestes · Nahamuutus: liblikakujuline nahapunetus näol, täpiline nahk,
Peritoneumile levinud vähk Rasedushepatoos Haruldasemad põhjused: Maksaveeni tromboos Perikardiit ehk kõhukelmepõletik Nefrootiline sündroom Kõhukelmepõletik ehk peritoniit Lümfiringe sulgus maksas ja lümfiteede kahjustus Nälgus Valkude imendumishäired Hüperaldosteronism ehk aldosteroonisünteesi suurenemine Tuberkuloos Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus Kõhunäärmevähk Eosinofiilne peritoniit Mesotelioom Pankreasehaigus Sümptomid Raskustunne alakõhus Õhupalli tunne või täis tunne Kehakaalu ja kõhu ümbermõõdu kiire suurenemine 2 Kõhu ,,loksumine" Hingamisraskused, õhupuudus, ähkimine Muud sümptomid võivad olla ka: iiveldus; jalgade ja pahkluude tursed; seedehäired; oksendamine; kõrvetised; söögiisu kaotus; palavik; song. Diagnoos
raske haiguse (lümfoom, tuberkuloos, HIV, bronhektaasiatõbi, kopsuabstsess jt.) poolt nõrgestatud immuunsüsteemiga haigetel. Aspergillus võib tekitada nakkuskoldes mütsetoomi (aspergilloomi) tekke. Viimane koosneb tihedast hüüfide võrgustikust, milles hüüfid jagunevad 35-45-kraadise nurga all. Elusad on ainult mütsetoomi välimise kihi hüüfid, seesmiste kihtide hüüfid on surnud, moodustades koos lagunenud koega pruunika massi. Aspergilloomi ümbritseb ringjalt eosinofiilne mass, mida omakorda piirab kroonilisele põletikule iseloomulik granulatsioonikude eosinofiilidega. Aspergillus Aspergillushallitust esineb tavaliselt tolmus ja siseõhus, kuid ka toiduainetes. Tähtis aspergilluse allikas on hein. Aspergillushallitus mõjutab peamiselt allergiliseks reaktsiooniks peetava pneumomükoosi teket, kuid sellel võib olla mingi osa ka teist tüüpi allergiliste reaktsioonide vallandumises.
On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsessid retikuloendoteliaalsüsteemis ja sidekoes, mida saadab eosinofiilne infiltratsioon ning sidekoe pundumine. Reaktsioon fikseerib migreerivad parasiidivastsed läbitavates kudedes (nahas, sooleseinas, kopsukoes, bronhide ja sapikäikude seintes ning mujal). See põhjustab ka püsiparasiitide eluea lühenemist või nende hukkumist ja eemaldamist organismist. Hilistüüpi reaktsiooni tulemus on ka allergiliste granuloomide moodustumine. Vt. ka allergia, parasiidi patogeenne toime peremehesse. aerogeenne nakkustee (kr
o kõriturse o bronhiaalastma o allergiline konjuktiviit ehk silma sidekesta põletik · naha allergiahaigused o atoopiline dermatiit o nõgesetõbi o angioödeem · seedetraktiallergiad o IgE vahendatud o mitte IgE vahentatud. Esimesed on näiteks oraalne allergiasündroom, millega kaasneb huulte, suu limaskesta sügelus ja turje jmt, mao sooletrakti nähud, millega kaasneb oksendamine jmt. Teisteks on näiteks allergiline eosinofiilne ösofagiit, gastriit ha gastroeneriit, millega kaasneb kõhuvalu, oksendus jne, toiduvalgu enterokoliit ja proktiit, millega kaasneb kõhulahtisus ja veriroe, ja paljud teised. Anafülaksia on raske, generaliseerunud, mitut elundkonda haarav ülitundlikkusreaktsioon. Võibolla eluohtlik hingamisraskuse või järsust vererõhu langusest tingitud soki tõttu, kujuneb mõne minutiga, vajab kohest esmaabi.
allergiahaigused, milledeks on allergiline nohu, kõriturse, bronhiaalastma, allergiline konjuktiviit ehk silma sidekesta põletik; on naha allergiahaigused, milledeks on atoopiline dermatiit, nõgesetõbi, angioödeem; on seedetraktiallergiad, mida on nii IgE kui mitte IgE vahentatud. Esimesed on näiteks oraalne allergiasündroom, millega kaasneb huulte, suu limaskesta sügelus ja turje jmt, mao sooletrakti nähud, millega kaasneb oksendamine jmt. Teisteks on näiteks allergiline eosinofiilne ösofagiit, gastriit ha gastroeneriit, millega kaasneb kõhuvalu, oksendus jne, toiduvalgu enterokoliit ja proktiit, millega kaasneb kõhulahtisus ja veriroe, ja paljud teised. Anafülaksia on raske, generaliseerunud, mitut elundkonda haarav ülitundlikkusreaktsioon. Võibolla eluohtlik hingamisraskuse või järsust vererõhu langusest tingitud soki tõttu, kujuneb mõne minutiga, vajab kohest esmaabi.
Allergia in vivo ja in vitro testide üldine iseloomustus. Testide eesmärk on põhjusliku allergeeni väljaselgitamine ja etioloogilise diagnoosi kinnitamine. Samuti on testid vajalikud ravitaktika valikuks nt. konkreetse allegreeni vältimiseks ja spetsiifilise immuunravi määramiseks. Allergiat identifitseerivaid teste on vähe ja nende kasutamine on piiratud kliinistes laboratooriumides. In vitro testid: üld-IgE, ECP-eosinofiilne katioonne proteiin, nuumraku trüptaas spetsiifiline IgE (RAST jt) basofiilse histamiini vabanemine, IL-4 produktsiooni hindamne. Senini laialt kasutusel allergeen ekstraktid. In vivo testid: nahatestid provokatsioonitestid Üld-IgE ja spetsiifilise IgE määramise kliiniline tähendus Üld IgE 1967 Radioimmuunmeetod (RIA) Ensüümiimmuunmeetod (EIA) – ELISA (enzyme linked immunosorbent assay)
annaabi.ee 
