● Palgaseadus § 5. Keelab palga vähendamist või suurendamist olenevalt töötaja soost Õiguste kaitse ● Kohus ● Politsei – kriminaal- või väärteoasjades ● Töövaidluskomisjon – töövaidlusasjades ● Soolise võrdõiguslikkuse voliniku arvamus- soovituslik Volinik ● Mari-Liis Sepper on eesti jurist ja tõlkija, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ENUT ● ENUT – Eesti naisuurimus- ja teabekeskus ● ENUT on iseseisev, mittetulunduslik, valitsusväline organisatsioon, mille põhieesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust kõigis ühiskonnaelu valdkondades Tänan kuulamast! Kasutatud kirjandus ● http://www.bioneer.ee/eluviis/sots/aid- 540/Naiste-%C3%B5igused-maailmas%3A-tag asiminek-versus-edasiminek ● http://www.erinevusrikastab.ee/?id=200 ● http://www.e24
. võrra väiksem Kokkuvõtteks võib siis öelda niipalju,et Eestis on olemas sooline palgalõhe,mis . mõjutab palju palju inimesi meie riigis Olen kindel,et tulevikus need protsendid langevad ning me liigume stabiilsema palgaerinevuse peale,kus mehed ja naised saavad kõik võrdvääriliselt palka oma . töö eest Kasutatud Materjal: . http://enut ee/sooline-palgalohe-eestis-poliitikauuringute-keskuse-praxis-ja-eesti- rakendusuuringute-keskuse-centar-uuringu-kokkuvote-sotsiaalministeeriumi- toimetised-2011/ . http://enut ee/tegevusjuhis-naiste-ja-meeste-vordseks-tasustamiseks-vordvaarse-too- eest/
7 8. Kuulsaid feministe Simone de Beavoir Prantsuse filosoof Emma Goldman Leedu päritolu juudi anarhist, kirjanik Luce Irigary Filosoof Julia Kristeva Bulgaaria filosoof ja keeleteadlane John Stuart Mill Briti filosoof ja politoloog Kate Millett Ameerika kirjanik, kriitik 6 Internet http://www.mees.eu/artikkel/feminiinsus-maskuliinsus.html 7 ENUT Tilliga ja tillita: retsepte Eesti feministidelt. Tallinn 2003 10 Sylvia Pankhurst Briti feminist Barbi Pilvre Eesti ajakirjanik Gudrun Schyman Rootsi poliitik8 Kokkuvõte Selles referaadis kirjutan põhiliselt feminismi ajaloost, selle põhilistest probleemidest ja esmärkidest läbi aegade
Hansson, L., Papp, Ü. M., Pilvre, B., & Pettai, I. (2003). Erinevad, aga võrdsed. Tallinn: ÜRO Rahvastikufond, Sotsiaalministeerium. Kivimaa, K. (2015). Naiste rollid ja õigused kui riikliku propaganda osa. Kasutamise kuupäev: 30. märts 2016. a., allikas Feministeerium: http://feministeerium.ee/naiste-rollid-ja-oigused-kui-riikliku-propaganda-osa/ Mänd, K., Pilvre, B., & Sepper, M. L. (2003). Tilliga ja tillita. Tallinn: ENUT. 9
Omavaheline koostöö on muutnud eelarvamusi ka naiste endi seas. Naised leiavad kergemini kompromisse, isegi kui nad erinevates erakondades on. Naised peavad alustama kohalikest omavalitsustest. Nais- organisatsioonid peaksid leidma koostöö- võimalusi, tulevikus võiksid nad ka eelnõusid lugeda, et oleks võimalik parandusi ja ettepanekuid teha. Muutuste tekkeks peaksid naisorganisatsioonide kohtumised olema regulaarsed, juhuslikud ettevõtmised hääbuvad tulemusteta. ENUT saaks olla vahendaja, pakkudes informatsiooni ja ka ruumi koosolekuteks erinevate organisatsioonide funktsionääridele. Naised Eestis elavad meestest 11a. kauem. Rahvas vananeb, eriti palju on vanemaid naisi. Nende vajadused sotsiaalsete toetuste järele kasvavad, soodustused aga vähenevad. Naised on vaesemad kui mehed (lapsega kodusoldud aeg ja ¼ võrra meestest väiksem palk, mis vähendavad ka pensioni). Ealine diskrimineerimine on üldlevinud, keskea ületanud naistel on väga
noorte hulgas. Meditsiinitöötajate ja politsei eksperthinnangud vägistamise riskirühma vanuse kohta on praktiliselt identne, mis on näha allpool esitatud tabelis 1: Tabel 1. Eri ohvrirühmade risk langeda seksuaalse vägivalla ohvriks. Politsei ja med.töötajate eksperthinnangud. 84 Menashem Amir. (1967). Victim Precipitation. Forcible Rape. The journal of Criminal Law. N.Y.: Criminology, and Policescience, lk 493. 85 ENUT. (2003). Vägistamise defenitsioon. [www.enut.ee/lisa/Helve%20Kase%20ettekanne(2).doc]. 16. Märts 2009 a. 36 POLITSEI MED.TÖÖTAJAD Noored tüdrukud 16 - 18a Alaealised, 15a ja nooremad Alaealised, 15a ja nooremad Noored tüdrukud 16 18a
annaabi.ee 
