immuunsüsteemi vastureaktsioonina kehast leitud viirusele. Seega - herpesesse nakatunu sellest enam kunagi lahti ei saa. Õnneks kannatab oraalse herpese puhangute all vaid kolmandik HSV1 kandjatest. Ülejäänud 2/3 on vaid viirusekandjad. Peale oraalsete haiguste võib HSV-1 põhjustada ka silma sarvkesta põletikke (oftalmoherpest), mis viib sarvkesta tumenemiseni või nägemise kaotuseni. Võimalikud herpesest põhjustatud meningiidid, entsefaliidid, üldine vireemia. HSV1 lapse silma ümbruses. Ravimata jätmisel võib Tugev herpese lesioon huulel see viia ka silma sarvkesta vigastuste ning nägemise ja nina all põhjustab kaotuseni. huule paistetust. Herpese levik
neurograafia e motoorsete ja sensoorsete närvide juhtekiiruste registr); esilekutsutud potentsiaalide registreerimine. Neuroradioloogia (visualiseerimimeetodid): tomograafia, nukleearmeetodid, funktsionaalsed uuringud, ultraheli. Kompuutertomograafia (KT) – röntgenkiir läbib kehakihte (kasvajad, hematoom, aneurüsm, ajuinfarkt); magnetresonantstomograafia MRT - magntväljaga uurimine (SM jm valgeaine haigused, tuumorid, entsefaliidid); positronemissioontomograafia (PET – aju ainevahetuse ja verevoolu uurimine radioisotoopmeetodiga, parkinsoni tõbi, SPECT - parkinsoni tõbi, dementsused, depressioonimarkerid); sonograafia (UH); röntgenograafia (kraniogrammid - kolju, spondülogrammid - lülisammas). Enam ei kasutata pneumoentsefalograafia PEG ega müelograafia MG. Ajuvereringe haigused. Insult, selle liigid, põhjused ja riskifaktorid. Invaliidsuse peamisi põhjusi, 2-3. surmapõhjus eestis. Riskifaktorid:
200 enamasti 40-45 kordust). Kliiniline pilt käitumismuutused, kognitiivsed häired, pärilik anamnees, varajased muutused (rahutus, isikliku hügieeni probleemid, unehäired, käitumishäired, ärevus, depressioon kas esmassümptom või reaktsioon). Eripärad ülikiire diagnood, ülitäpne diagnoos. Ravi ei ole. Uued, noorte inimeste haigused: interdistsiplinaarsed autoimmuunhaigused vähist tingitud neuroloogilised häired. Pinnaantikehadega seotud autoimmuunsed entsefaliidid takistavad rakkude normaalset tööd. Autoimmuunhaigustele viitavad üldised sümptomid ja sündroomid: haiguse kulu eripärad (millise haiguse faasiga on tegemist?), sümptomite subakuutne teke (päevade, nädalatega), peavalu, kerge palavik, teadvushäire, autonoomsed häired. 8 Epilepsia ja liigutushäired: epileptilised hood partsiaalsed, generaliseeritud (müokloonused), staatus
Esineb diplopia (pöörab ssilma väljapoole) III, IV ja VI närvi halvatus totaalne oftalmopleegia: Silm keskjoonel Ptoos Müdriaas - pupill lai Eksoftalm Silmamuna liigutajanärvide supranukleaarse kahjustuse korral esinevad vaatehalvatused. Sel puhul ei saa haige vaadata mõlema silmaga üle keskjoone kas paremale, vasakule, alla või üles. Selliste vaatehalvatuste sagedasemad põhjused on ajutüve kasvajad, ajutüve infarktid, entsefaliidid ja sclerosis multiplex kahjustuskoldega pons`is. Ülesvaatehalvatust nimetatakse Parinaud`sündroomiks ja ta võib esineda epifüüsi- ja III ajuvatsakese kasvajate puhul. Fasciculus longitudinalis medialis`e ärritusel näeme vaatekrampe, mille puhul silmad võivad pöörduda mõneks ajaks üles, alla või külgedele. Nimetatud sümptom esineb näiteks parkinsonismihaigeil ja epileptilise hoo ajal.
• fekaal-oraalne: strongüloidiaas, giardiaas, amöbiaas, toksoplasmoos, krüptosporidioos, Cam- pylobacter fetus, Campylobacter jejuni, Yersinia enterocolitica, salmonelloosid jt; • inhalatsioon: Q-palavik, ornitoos, Pasteurella multocida, katk, tulareemia, antraks jt; • hammustuse või küünistusega: Pasteurella multocida, marutõbi, katk, kassi- ja rotiküünistustõbi, tulareemia: • vektori abil: katk, tulareemia, tähniline tüüfus, Lyme'i tõbi, Q-palavik, entsefaliidid, trüpanosomiaas, leišmanioos jt; • toiduainetega: brutselloos, tulareemia, tuberkuloos, Q-palavik, listerioos, salmonelloos, antraks, Taenia solium, Taenia saginata, Trichinella, Diphyllobothrium latum, toksoplasmoos. 49 Riketsiate üldiseloomustus Sugukond Rickettsiaceae koosneb väga väikestest aeroobsetest gramnegatiivsetest bakteritest, mis on obligatoorselt rakusisesed parasiidid. Nad ei kasva kunstlikel söötmetel
Aga mõne haigusega kaasuvalt nt epilepsiaga võib ka Nt diabeet kaugstaadiumid (kõrge suhkrusisaldus, vererõhumuuused, osmootilised välja areneda veel õpiraskus. muutused.) mida see siis mõjutabs ee haigus? See mõjutab mõlemat ajuhemisfäärfi, poolkera. .. Aga meningiit? Meningiit mõjutab ajus kõiki piirkondi. Entsefaliidid mõjutavad ajus kindlat piirkonda (temporaalsagarasse tekkisid haigus). See mis on üldine haigus, haarab kogu Düsleksia ajupiirkonda. Epilepsia – 1% elanikkonnast. See põhustab kognitiivset halvenemiest. Kõige rohkem Epilepsia – generaliseerunud (korraga haarab mõlemat hemisfääri, tekib elektriline laeng., tähelepanu
annaabi.ee 
