tulenevad teaduslikult tõestatud rohelise tee vähivastased ja südant kaitsvad omadused. Katehhiinid omavad ka antimikroobset toimet. · Proantotsüaanid ja antotsüaniidid - võimsad veresoonte kaitsjad viinamarjades, veinis (nn. Prantsuse paradoks). Neutraliseerivad vabu radikaale koevedelikus. · Leidub viinamarjaseemnetes, männikooreekstraktis, viinamarjakestades. Vähesed antioksüdandid, mis suudavad ületada hemato-entsefaalset barjääri, et kaitsta aju ja närvikudesid oksüdatsiooni eest. · Isoflavoonid - kaunviljades ja marjades leiduvad taimsed toitained. Organismis muudetakse fütoöstrogeenideks, hormoonidele sarnasteks ühenditeks mis aitavad blokeerida hormoonsõltuvate vähkkasvajate teket. Leidub sojaubades.
Siis tuleb energia ketokehadest mida saab lipiididest. Tekkinud glükoosi defitsiit, sel juhul on raskendatud CoA lülitumine tsitraaditsüklisse, samal ajal on intensiivistunud rasvhapete lõhustumineatsetüül-CcoA. Ketokehade süntees (slide 32). 8. Mis on ajukoe peamine energiallikas? Miks? Glükoos. Ajus puuduvad energiavarud ja glükoosi tsükliline vorm on väga stabiilne. Ta on suht. inertne ja ensümaatiliselt kontrollitav. Eelkõige: ta läbib piisavalt kiiresti hemato- entsefaalset barjääri ja suudab seega tagada ajukoe energiavajaduse. Ajukoe sisuliselt ainus energiaallikas, välja arvatud pikaajalise nälgimise korral, on glükoos. Ajukoes puuduvad energia varud, mistõttu aju vajab pidevat glükoosiga varustamist. Aju kasutab ööpäevas ca 60% kogu organismi glükoosi kasutamisest. Enamus energiast kulub ajul Na+-K+ membraani potentsiaali hoidmiseks, mis on vajalik närvi impulside ülekandeks.
http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=683(09.02.09) 4.1 Kofeiin organismis, mis juhtub edasi? Meie maitsmismeel tajub kofeiini mõruna. Tunduvalt rohkem kui maitsmismeelt, mõjutab kofeiin aga kesknärvisüsteemi. Kofeiini omastamine on kiire: 45 minuti möödudes on 99% kofeiinist imendunud, sellest umbes 20% maost ja ülejäänud osa peensoolest. Kofeiinimolekul on piisavalt hüdrofoobne ehk lipiid-lahustuv, et läbida nii biomembraane kui ka hemato-entsefaalset barjääri. Vere ja aju vahel ühtlustub kofeiini kontsentratsioon umbes 30 minutiga. Kofeiini poolväärtustusaeg on inimorganismis 35 tundi, st. selle aja jooksul laguneb ligikaudu pool organismi viidud kofeiinist. Pärast tarbimist on inimesel seda leitud süljest, sapist, spermast, samuti rinnapiimast, kus ta seostub piimarasvadega. Väike osa (0,54%) omastatud kofeiinist eritub uriiniga muutumatul kujul, ülejäänud 96%
rasvumine Süsivesikute metabolism inimkehas on sisuliselt glükoosi metabolism Glükoos: Lahustub väga hästi vees ja tema tsükliline struktuur on optimaalse stabiilsusega Vaba glükoos on organismis keemiliselt inertne – muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja on seega kontrolli all On metaboolne põhikütus enamike organismide jaoks Läbib piisava kiirusega hemato-entsefaalset barjääri tagamaks ajukoe erivajadused Läheb seedekulglast verre ning verest maksa, lihastesse ja interstitsiaalsesse vedelikku (maksa glükogeen kogu keha tarbeks, lihaste oma vaid lihaste tarbeks). Glükoosi transpordiks on vajalikud valktransporterid(ekspressioon koespets) Seedimine: Põhilise süsivesikute varu peaks andma tärklis, ülejäänud muud süsivesikud. Seedimine algab suuõõnes (tärklis-amülaas)
Süsivesikute metabolism inimkehas on sisuliselt glükoosi metabolism Glükoos: Lahustub väga hästi vees ja tema tsükliline struktuur on optimaalse stabiilsusega Vaba glükoos on organismis keemiliselt inertne muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja on seega kontrolli all On metaboolne põhikütus enamike organismide jaoks Läbib piisava kiirusega hemato-entsefaalset barjääri tagamaks ajukoe erivajadused Läheb seedekulglast verre ning verest maksa, lihastesse ja interstitsiaalsesse vedelikku (maksa glükogeen kogu keha tarbeks, lihaste oma vaid lihaste tarbeks). Glükoosi transpordiks on vajalikud valktransporterid Seedimine: Põhilise süsivesikute varu peaks andma tärklis, ülejäänud muud süsivesikud. Seedimine algab suuõõnes (tärklis-alfa- amülaas)
Teiste monooside metabolism sulandub glükoosi metabolismi. Glükoosi universaalsuse peapõhjused: · Ta lahustub väga hästi vees ja tema tsükliline struktuur on optimaalse stabiilsusega · Vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne (tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega täpse kontrolli all) · Ta on metaboolne põhikütus enamike organismide jaoks · Ta läbib piisava kiirusega hemato-entsefaalset barjääri tagamaks ajukoe en.vajadused · Ta on tavatingimustes praktiliselt ainus arvestatav metaboolne ,,kütus" ajukoe, testiste jaoks. Suus peenestatakse toit ning amülaasi toimel algab süsivesikute seedimine. Tärklis lõhustub lihtsama ehitusega suhkruteks. Edasi liigub toit neelust mööda söögitoru makku, kus jätkub süsivesikute lagunemine. Toidukört liigub kaksteistsõrmiksoolde ning peensoolde, kus lõpeb sahhariidide lagunemine ning imendumine verre. 31
Teiste monooside metabolism sulandub glükoosi metabolismi. Glükoosi universaalsuse peapõhjused: · Ta lahustub väga hästi vees ja tema tsükliline struktuur on optimaalse stabiilsusega · Vaba glükoos on organismis keemiliselt suhteliselt inertne (tema muundumine toimub vaid ensümaatiliselt ja seega täpse kontrolli all) · Ta on metaboolne põhikütus enamike organismide jaoks · Ta läbib piisava kiirusega hemato-entsefaalset barjääri tagamaks ajukoe en.vajadused · Ta on tavatingimustes praktiliselt ainus arvestatav metaboolne ,,kütus" ajukoe, testiste jaoks. Suus peenestatakse toit ning amülaasi toimel algab süsivesikute seedimine. Tärklis lõhustub lihtsama ehitusega suhkruteks. Edasi liigub toit neelust mööda söögitoru makku, kus jätkub süsivesikute lagunemine. Toidukört liigub kaksteistsõrmiksoolde ning peensoolde, kus lõpeb sahhariidide lagunemine ning imendumine verre. 35
annaabi.ee 
