hädakaitse eesmärgiks on kaitsta seaduslikult õiguskorra huve. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse tingimused on kõikidele võrdsed, kuid õigus hädakaitsele tekib hädakaitseseisundis. Hädakaitseseisund püsib seni, kuni ründeoht on reaalne. Näiline hädakaitseseisund tekib siis, kui tegelikult rünnet polnud. Eristatakse: ennak- kaitset ja hilinenud kaitset. 12. Süüteo mõiste. Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 13. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Eestis on kuritegu karistusseadustikus (KarS) sätestatud süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine
vastu on kaitsetahe • Isikul on võimalik valida enda käitumisel eri variantide vahel, kuid tal on ka õigus aktiivsele kaitsele • Õigusvastase ründega rünnatul on ründe tõrjumiseks õigus kahjustada ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire • Hädakaitse piiride ületamiseks on nii ennak – kui ka hilinenud kaitse, samuti ründe provotseerimine • Hädakaitse piiride ületamisega on tegu ka siis kui kaitsja tõrjub rünnet kavatsetult või otsese tahtlusega vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele või ta kavatsetult või otsese tahtlusega tekitab ründajale ilmselt liigset kahju Hädaseisund tekib mitte inimese õigusvastasest ründest, vaid mingit ohtu
Hädakaitses: -esineb õigusevastane rünne kaitsja v teise isiku individuaalsetele õigushüvedele -sellest ründest on rünnatule tekkinud hädakaitseseisund -hädakaitses olijal v teisel isikul keda kaitstakse, on kaitsetahe -isikul on võimalik valida enda käitumisel eri variantide vahel, kuid tal on õigus ka aktiivsele kaitsele -õigusevastase ründega rünnatul on ründe türjumiseks õigus kahjustada ründaja õigushpvesid, ületamata hädakaitsepiire -nende ületamiseks on nii ennak- kui ka hilinenud katse, samuti ka ründe provotseerimine -hädakaitsepiiride ületamisega on tegemist ka siis, kui kaitsja tõrjub rünnet kavatsetult või otsese tahtluse vahenditega, mis ilmselt ei ei vasta ründe ohtlikkusele. Hädaseisund- tekib mitte inimese õigusevastasest ründest, vaid mingit ohtu põhjustava teguri toimel, selle ohu kõrvaldamine ei ole üldreeglina võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele, vahend, mis valitud ohu kõrvaldamiseks on vajalik.
2) sellest ründest on rünnatule tekkinud hädakaitseseisund; 3) isikul on võimalik valida enda käitumisel eri variantide vahel ( hüüda appi, jooksta ära, kaitsta end hea sõnaga jne) , kuid tal on õigus ka aktiivsele kaitsele; 4) õigusvastase ründega rünnatul on ründe tõrjumiseks õigus kahjustada ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire; 5) hädakaitse piiride ületamiseks on nii ennak- kui ka hilinenud kaitse, samuti ründe provotseerimine. 6) hädakaitse piiride ületamisega on tegemist ka siis, kui kaitsja tõrjub rünnet kavatsetult või otsese tahtlusega vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele või ta kavatsetult või otsese tahtlusega tekitab ründajale ilmselt liigset kahju (KarS § 28 lg 2). Hädaseisund tekib mingit ohtu põhjustava teguri toimel (näiteks loodusstiihia või
Hädakaitses: -esineb õigusevastane rünne kaitsja v teise isiku individuaalsetele õigushüvedele -sellest ründest on rünnatule tekkinud hädakaitseseisund -hädakaitses olijal v teisel isikul keda kaitstakse, on kaitsetahe -isikul on võimalik valida enda käitumisel eri variantide vahel, kuid tal on õigus ka aktiivsele kaitsele -õigusevastase ründega rünnatul on ründe türjumiseks õigus kahjustada ründaja õigushpvesid, ületamata hädakaitsepiire -nende ületamiseks on nii ennak- kui ka hilinenud katse, samuti ka ründe provotseerimine -hädakaitsepiiride ületamisega on tegemist ka siis, kui kaitsja tõrjub rünnet kavatsetult või otsese tahtluse vahenditega, mis ilmselt ei ei vasta ründe ohtlikkusele. Hädaseisund- tekib mitte inimese õigusevastasest ründest, vaid mingit ohtu põhjustava teguri toimel, selle ohu kõrvaldamine ei ole üldreeglina võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele, vahend, mis valitud ohu kõrvaldamiseks on vajalik.
2) Sellest ründest on rünnatule tekkinud hädakaitseseisund 3) Hädakaitses olijal või teisel isikul, keda kaitstakse õigusvastase ründe vastu, on kaitsetahe 4) Isikul on võimalik valida enda käitumisel eri variantide vahel, kuid tal on õigus ka aktiivsele kaitsele 5) Õigusvastase ründega rünnatul on ründe tõrjumiseks õigus kahjustada ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire 6) Hädakaitse piiride ületamiseks on nii ennak- kui ka hilinenud kaitse, samuti ründe provotseerimine 7) Hädakaitse piiride ületamisega on tegemist ka siis, kui kaitsja tõrjub rünnet kavatsetult või otsese tahtluse vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele või ta kavatsetult või otsese tahtlusega tekitab ründajale ilmselt liigset kahju. Hädaseisund Hädaseisund tekib mitte inimese õigusvastasest ründest, vaid mingit ohtu põhjustava teguri toimel (nt
o sellest ründest on rünnatule tekkinud hädakaitseseisund; o isikul on võimalik valida enda käitumisel eri variantide vahel, kuid tal on õigus ka aktiivsele kaitsele; 98 Õiguse alused o rünnatul on ründe tõrjumiseks õigus kahjustada ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire; o hädakaitse piiride ületamiseks on nii ennak- kui ka hilinenud kaitse, samuti ründaja õigushüvede kahjustamine vastuvägivallaga, mis ilmselt ületab vajaliku; o hädakaitse piiride ületamisega on tegemist ka siis, kui kaitsja tõrjub rünnet kavatsetult või otsese tahtlusega vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele või ta kavatsetult või otsese tahtlusega tekitab ründajale liigset kahju. Hädaseisund tekib mingi ohtu põhjustava teguri toimel (nt loodusstiihia või mingitel
annaabi.ee 
