midagi saavutada pead kõvasti tööd tegema. Üheks põhjus tagajärjeks on teoses see, kui Gilgames on Uruki linna rahva vastu halb ja sunnib neid kõvasti tööle. Selle tagajärjel saadavad jumalad talle võrdse vastase Enkidu, kes teda ohjeldaks. Raamat õpetas mulle, et kui midagi kurja teed, siis ei jää see kuri karistamata. Näiteks kui Gilgames koos Enkiduga tappis seedrimetsade valitseja Humbaba, et metsast puud maha raiuda. Karistuseks saatsid jumalad Enkidule haiguse, mis ta tappis ja selle tagajärjel muutus Gilgames väga kurvaks. Teose peategelane Gilgames on hooliv, seda näitab see, kui Enkidut tabas inimese saatus ja ta suri ning Gilgames teda taga nuttis ja oli pikka aega kurb. Ta ei kaota ka lootust, et Enkidu võib veel ellu ärgata ,,Päevad ja ööd ma teda itkesin, Ei ma lasknud teda mullasse matta Ehk tõuseb mu sõber, kuuldes mu häält?"
endale kaasaks, ta pakkus igasugust rikkust veel lisaks. Gilgames tuletas meelde, keda Istar oli armastanud ja siis reetlikult hüljanud. Gilgamesi pilkeid kuuldes sai Istar maruvihaseks ja tõusis taevasse oma isa taevajumal Anu ette ning rääkis Gilgamesi ülbusest. Kättemaksuks oli härg, kes pidi Gilgamesi tapma, kuid juhtus vastupidi. See ei olnud veel kõik, Istar maksab kätte sellega, et Enkidu sureb haiguse läbi. Gilgames on murest murtud, ta korraldab Enkidule suured matused. Ta nägi, kuidas Enkidu suri ning hakkas mõtlema enda surmale, ta otsustab iga hinna eest leida endale surematus. Kuningas Gilgames paneb selga räbalad riided nagu Enkidul loo alguses metsas olles oli, sest Päikesejumal Samas käskis seda teha. Ta rändab põhjatu mere äärde, kus kõrtsiemand Sidur soovitas nautida elu ja kasvatada lapsi nagu inimestele määratud on. Gilgames keeldus ning tahab
tast inimese. Tänutäheks jäi Enkidu Samhati juurde ja hakkas karja valvama. Nõnda nad seal elasidki ja armastasid teineteist. Lõpuks aga Enkidu ja Gilgames kohtusid. Enkidu hakkas kuningale kõiksugu asju ette heitma ja noomis teda, et miks too peab niimoodi vaeseid inimesi piinama. Gilgames selle peale aga oli hoopis rõõmus, et see inimene, kes ta unenäoski oli olnud, nüüd ta ees seisis. Gilgames ja Enkidu said sõpradeks, nad olid teineteisele justkui vennad. Enkidule ei meeldi aga hoopiski elu Urukis ja Gilgames tahab talle heameelt teha. Niisiis teevad nad meestega plaani minna seedrimetsa seedreid raiuma ja seedrimetsa valitsejat tapma. Kuningas Gilgames üritab selle teoga enda nime jäädvustada ajalukku, sest isegi, kui ta ei võida, jääb ta nimi sinna mehena, kes proovis tappa Humbabat. Enkidu kahtleb ja kõhkleb, kas ta ikka peaks minema Gilgamesiga kaasa, kuid lõpuks ikkagi läks. Nii nad võtavadki ette teekonna
Gilgames Gilgames oli Uruki linna valitseja (ta oli kõigist kõige tugevam). Kahjuks tal ei olnud endale sobivat vastast. Seejärel palus taevajumal Anu Arurul ( inimeste loojal) Gilgamesile talle väärilise kaaslase looma, kellega jõudu katsuda ja võistelda. Aruru võttis Anu käsku kuulda ning voolis savist sangari valmis, pannes talle nimeks Enkidu. Ta pühendas Enkidu sõjajumal Ninurtale. Enkidule meeldis koolmel joomas käia ning kord sattus kütt talle peale. Enkidu oli mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta jõi koos nendega koolmel ja magas koos nendega. Nüüd oli vaja võõrutada Enkidu loomadest ja teha temast tsiviliseeritud mees. Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseerib metsiku mehe. Tänu Samhatile saab Enkidu inimeseks. Kui Enkidu ja Gilgames kohtusid, läksid nad kalema, aga natuke aega hiljem sai neist sõbrad
· Usk kõikvõimsasse jumalasse · Oma mütoloogia Erinevused: · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal, avatud vaenlastele · Tigris ja Eufra ei olnud laevatavad 2. Sumeri eepos ,, Gilgames" Akkadikeelne eepos. Esimene kirjapanek u 2100 eKr. Tegevus toimub IV- III at piiril eKr. Koosneb 12-st tahvlist. I tahvel- Gilgamesi tutvustus II tahvel- Gilgames ja metsmees Enkidu sõbrunevad III tahvel- Enkidule ei sobi elu Urukis IV tahvel- kirjeldab teekonda seedrimetsa V tahvel- Mehed võidavad Humbamba. Tekitavad jumalatele pahameelt VI tahvel- mehed jõuvad tagasi Uruki VII tahvel- Jumalad suretavad Enkidu VIII tahvel- Enkidu matused IX tahvel- Gilgames otsib teed surmast pääsemisest X tahvel- Gilgames läheb surematu esiisa Utnapasi juurde XI tahvel- Gilgames ei saa surematuks XII tahvel- ei kuulu otseselt eepose tegevustiku juurde. Gilgames toob Enkidu
Auru voolis savitükist sangari ja pani nimeks Enkidu. Enkidu oli metsik, elas koos loomadega. Kui kütt saab aru, et Enkidu on see, kes lõhub tema püüniseid, läheb ta Gilgamesi jutule. Seepeale saadab Gilgames kaasa rõõmupiiga Shamhati enkidu jaoks. Shamhati veenab Enkidut koos minema Uruki linna. Nad elavad kaua aega karjaste külas. Takistades Gilgsmesil taas pulmatuppa minemast, meenub Enkidule kohustus Gilgamesiga võidelda. Kumbki ei saa teineteisest jagu. Gilgames on rõõmus, et leiab endale sõbra. Koos minnakse seedrimetsa , raiutakse puud ja tapetakse valvur Humbaba. Gilgames lükkab tagasi jumalanna Istari naiseksvõtu soovi, mis peale too vihastab ja palub isal teha härg, mis tapaks Gilgamesi. Enkidu ja Gilgames tapavad härja. Jumalad suretavad Enkidu. Ta lamas haigevoodis 12 päeva ning suri. Gilgames otsib teed surmast pääsemiseks, kuid ei saa surematuks. 3
II at algul ,kui sumeri keel hakkas kaduma aga kirjalik tarditsioon püsis , mugavndati need ka akkadi keelde, nende põhjal kusagil hilisemas faasis loodi akkadi keelne suur Gilgameši eepos, ühendvariant ,võtab ühte 12 savitahvlil kogu tema loo tsükklis. Kõik need lood on ühte võetud, tulevad umbes samas järjekorras.pseudofilosoofiline rüü, on lisatud varasematest puuduv teema surematuse saavutamisest. Ištar akkadi keeles ei jäta jonni ja saadab Enkidule surma , siis Gilgameš tekib surma hirm ja tahab teha kõik et vältida surma, võtab meetmeid ja nende hulka kuulub et see , kes elas üleujutuse üle sai surematuks, võtab tema juurde retke,muuhulgas jutustab ka selle üleujutuse loo talle.ja saab sellest teada et on olemas mingi põõsas ,vee all ja sisi läheb ujuma ja madu võtab tal selle ära ja jääb surematusest hilja. Üsna hiline variant. Hilisem pärimus omistas selle poeedi muistsele kirjutajale Sin-Lebke-unninni
annaabi.ee 
