Keskendub sobiva ameti valimisele Eelduseks töömaailma hea tundmine Kutsenõustamine (ühekordsele) kutsevalikule keskenduv protsess nõustatav passiivses rollis, nõustaja sobivust määratlev spetsialist Veidi mõistetest II Karjääriplaneerimine kirjeldab pidevat analüüsile ja otsustele keskenduvat protsessi inimene on ise oma elu aktiivne kujundaja hõlmab nii kutsevalikut kui selle aluseks olevat mitmekülgset enesetundmist Karjäärinõustamine Karjääriplaneerimine koos vastava spetsialisti abiga Nõustatav aktiivne, nõustaja toetav ja informatsiooni jagav Karjääriplaneerimise paradigmad Joonfaktor (traitandfactor) lähenemine ehk matching´u paradigma Humanistlik ehk arengu paradigma Konstruktivistlik paradigma Karjäärinõustamise sünnilugu Karjäärinõustamise (kutsenõustamise) algus 20. sajandi esimestel kümnenditel Tööstuse ja masstootmise areng tekitas
Soovitused: *purskkaev või akvaarium; *pildid veestseenidega; *must või tumesinine värv; *kõik, mis esindab teie karjääri; *lainelise või amfora kujulised esemed; *peegel või klaas. 08/29/13 TUULIKI VUKS 8 Teadmised, töö endaga Tähendus: Teadmised; Vaimsus; Enesevaatlus; Valmidus tajuda nähtamatuid märguandeid; Soov teadvustada olulist. Feng Shui teie ümbruse jaoks See ala teie majas rõhutab vaikset mõtisklemist ja enesetundmist. Element on maa. 08/29/13 TUULIKI VUKS 9 Soovitused: *raamaturiiul; *sinised värvid või maatoonid; *vaikne koht, kus istuda ja mõtiskleda; *pildid mägedest; *kõik, mis tuletab teile meelde seesmist teadmist, meditatsiooni ja mõtisklemist. 08/29/13 TUULIKI VUKS 10 Perekond, sugupuu Tähendus: Juhtimine; Perekond; Motivatsioon; Dünaamika; Kasvupotentsiaal; Taastumine; Pädevuse omandamine; Autoriteet; Vastutus;
Õpistiilid Kalmer Marimaa Õpistiil (vahel kasutatakse ka mõistet ,,õpieelistus") on see, kuidas inimene on harjunud õppima. Õppima õppides õpitakse tundma oma õpistiili ja seda, kas see on kõige sobivam või sobituks mõni muu õpistiil konkreetsele õppurile paremini. See eeldab enesetundmist ja oskust oma õppimist kriitiliselt hinnata. Pole olemas universaalset õpistiili, mis sobiks kõigile. Inimesed on erinevad ja seetõttu on olemas ka erinevad õpistiilid, mille hulgast tuleks leida endale sobivaim. Kui see on leitud, siis tasuks arvestada, et õpistiil, millega ollakse harjunud, ei pruugi olla püsiv, vaid võib ajapikku ka muutuda. Endale sobiva õpistiili väljaselgitamine ja selle rakendamine kuulub õpioskuste juurde.
põlvkondi ületav mõtteviis, eneseabile aitamine, kriitilise teadlikkuse äratamine, inimese kasvamise üldine toetamine, aktiivsus, osalemine ja osasaamine. Kollektiivsus indiviidi huvides! Kollektiivide pedagoogiline arendamine. Tõrjutuse asendamine positiivsete teguritega. Strateegiad Sokraatiline meetod inimesel aidatakse ise jõuda mõistmisele Aktiivsus, kollektiivsus, elamuslikkus Looval tegevusel põhinevad töövormid (aitab end analüüsida, süvendada enesetundmist) Dialoogiline lävimine Teraapia Interaktsioon Identiteeditöö enesetundmine ja tugev sotsiaalne identiteet (tuleviku visandamine) Elukäigu teadlik suunamine!! Väärtused ja väärtuskasvatus, ilmneb selles, mida inimene tahab, väärtustab. Integreerumine peab toimuma tugevdades inimese subjektsust ja osalemist Sotsiokultuuriline innustamine soodustada kultuurilist osalemist ning innustada inimesi eluviisi parandavale kriitilisele ja loovale tegevusele.
Sageli aga ei olegi selle põhjuseks erakorraliselt keeruline elu, vaid inimese negatiivne suhtumine oma ellu, mis tuleneb madalast enesehinnangust. Enesehinnangut võib defineerida läbi kirjelduse ,,kui palju Sa endale meeldid". See on tõenäoliselt üks olulisim osa meie saavutuste ja käitumise kujundamise juures ning on tihedalt seotud meie aja planeerimisega. Meeldima ei tähenda siinjuures nartsisistlikku eneseimetlemist, vaid enese aktsepteerimist, enesetundmist ja rahulolu, kindlust iseeneses. Seosed on väga lihtsad: mida rohkem me enesele meeldime, seda enesekindlamad me oleme, seda tõhusamad ja tulemuslikumad me oleme (Unt 2011: http://www.mindglobe.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=143:enesehinnang&catid=38&Itemid=86). Mina-pilt koosneb tervest hulgast arusaamadest ja tunnetest, mis meil on seoses omaenda isikuga. Enesehinnang sisaldab nii kujutlusi kui tundeid. Igal inimesel on enda kohta terve
Pertseptsioon ehk isikutaju ekstreemsetes situatsioonides, suurte muutuste ja ootamatuste ajal. Ka suhtluspartneril on kõik need alad olemas. Mida avaramad on suhtlemisel inimese avatud alad, seda kergem on teineteist mõista. Tavaliselt positiivsete suhete puhul avatud ala suureneb. Konfliktide, arusaamatuste, mittemõistmise puhul suureneb varjatud ala. Suur pime ala peegeldab madalat enesetundmist, tugevaid kaitsemehhanisme. Hea on, kui inimene saab vähendada oma pimedat ala, kuid selle ala avalikustamine tavaliselt kahjustab suhteid. Oluline on tajuda piiri, mida ma annan teada. Vaba ja impulsiivse suhtlemise puhul on tavaliselt inimesele suur "pime" ja väike "varjatud" ala. Avatud ala muutes saab reguleerida ka suhteid inimeste vahel. Sattudes uude situatsiooni, uude rolli kahandatakse varjatud ala, et saavutada usaldust.
Mõned inimesed püstitavad kõrgeid ja raskesti saavutatavaid eesmärke, sest nende mina-käsitus lubab neil uskuda, et nad need eesmärgid ka saavutavad. Võimalik, et nende mina-käsituses peitub idee, et nad on suutelised õppima või pingsalt töötama või õiget teed leidma. Selliste uskumustega varustatult suudavad nad kujutleda end eesmärke saavutamas ja otsustavad selle nimel oma jõupingutusi rakendada. Mina-käsitust võib mõista kui enesetundmist. See hõlmab meie ettekujutuse ümbritsevast maailmast ning oma kujutluse suutlikkusest sellega toime tulla. Arenedes välja oma käitumisele hinnangu andmisest, selle lahti mõtestamisest, sisaldab mina-käsitus nii minevikku, olevikku kui tulevikku. Näiteks määrab mina-käsitus ära selle, kuidas me infot töötleme, milliseid tundeid kogeme, milliseid unistusi loome, milliseid motiive tegutsemiseks kasutame, kuidas tagasisidele reageerime ning kuidas mõtleme edu ja
annaabi.ee 
