3)arenguperioodid *imikuiga- Tunneb lhna ja eristab lhna jrgi oma ema teistest. pib ra et kisa peale tuleb keegi kohale ja kisa omandab suhtlemise funktsiooni. Teisel elukuul koogamine- laps hlitseb kasutades eelkige tishlikuid. Kolmekuune- naeratab. 8-9 kuusel imikul tekib mlu lhedaste inimeste kohta ja ta hakkab vrastama. Otsustavalt mjutab lapse arengut tema suhe ema/isaga. Thtis on suhtufa igasse imikusse kui inviidi kel on oma eripra ja arengutempo. *maimikuiga-(1-3) Tuleb toime eneseteenindusega ,liigub. Mistab teiste knet ja rgib pikka soravat juttu, olles vimaline kujutlusmngudeks ja fantaseerimiseks. Iseseisvumine, oma "mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek on olulisim maimikuea lesanne. *koolieelikuiga- (3-6/7) Lapse maailma laieneb, suhtlusring avardub. Ilmuvad tema ellu ka peale koduste teisedki thtsad inimsed.Vime kuulda, nha ja kogeda on llatavalt suur. Korjab infot raashaaval kigilt kellega kohtub. Fantaasia areneb ja mngitakse palju ka rollimnge. Koolieelikud on limalt
Lapse arengut mõjutab otsustaval tema suhe emaga/isaga. Tähtis on suhtuda igasse imikusse kui indiviidi, kel on oma eripära ja arengutempo. Vanematega suheldes saab laps julgust õppida tundma ümbritsevad maailma ja hakkab mõistma inimkõnet kogu selle väljendusrikkuses. Esimese eluaasta lõpupoole ütleb ta oma esimesed sõnad. Maimikuiga (1-3 aastat) Lapse kiire areng jätkub. 3-aastane liigub ruumis küllalt vabalt jookseb, hüppab, ronib. Tuleb toime eneseteenindusega : sööb, joob, peseb, riietub, kuid mitte veel laitmatult. Perioodi lõpuks märkimisväärne sõnavara. Mõistab teiste kõnet ja räägib pikka soravat juttu, olles võimeline kujutlusmängudeks ja fantaseerimiseks. Olulisim arenguülesanne on just iseseisvumine, oma ,,mina" leidmine ja oma tahte proovilepanek. Koolieelikuiga (3-6/7 aastat) Koolieelikul on üllatavalt suur võime kuulda, näha ja kogeda. Lapse maailm laieneb, suhtlusring avardub
tervikut tajuda ning võrrelda teatud tunnuste järgi. Need lapsed ei mõista sageli tegude tagajärgi ja võivad ettearvamatult käituda. (Häidkind & Kuusk, 2008) Raske vaimupuudega laste seas on neid, kes suure hilinemisega on õppinud istuma ja ka neid, kes vaevu suudavad end liigutada ja liikumist valitseda. Neil on kahjustunud peenmotoorika, kõnemotoorika ja puudub oskus teha vajalikke liigutusi, et saada hakkama eneseteenindusega. Samas oleneb eneseteeninduse oskuste areng otseselt liikumisvõimest ja kõne mõistmisest. Selliste laste arengusuund ongi korrektsioon eneseteeninduse ja sotsiaalsete oskuste, sealhulgas mängu kujundamisel. Selline laps ei tea mänguasjade funktsionaalseid tähendusi ja ta sooritab ühetüübilisi liigutusi esemega. Selliste laste puhul on meeltemuljed puudulikud ja ajus korrastatus puudub. Laste nägemis-, kuulmis-, kompimis-,
Omavahelistes konfliktides kasutatakse varasemast enam kompromissi ja läbirääkimiste strateegiat ning kujunevad sõprussuhted. ➧Teadmised lähiümbrusest ja maailmast. ➧Lugemise ja arvutamise eeloskused. ➧Minapildi kujunemine ja enesehinnang. Lapsed oskavad iseloomustada ennast mõnede psühholoogiliste tunnuste kaudu ja räägivad enda huvidest. Vanus 7-10 aastat: ➧Teisesed eneseteenindusoskused. Kooli minnes saab enamus lapsi peaaegu täiesti iseseisvalt hakkama esmase eneseteenindusega ja väga oluliseks muutuvad nüüd teisesed eneseteenindusoskused - hoida korras oma asjad ja õppida iseseisvalt organiseerima oma kooliga seotud tegevusi (nt et kotti saaksid just homme vajaminevad asjad). ➧Tunnetustegevus. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on mälu, millele toetudes lapsed omandavad uusi oskusi-teadmisi üsna lihtsalt. Valdavaks mõtlemisvormiks on veel kaemuslik-kujundiline, kuid lapsed on uudse teabe mõtestamises oskuslikumad kui enne kooli
16. lapse arenguperioodid (nimetused, vanus, mis seal toimub) lk 138 Imikuiga: 0-1 aastat. Õpib ära, et kisa peale tuleb kegei kohale, kisa=suhtlemine. Teisel kuul hakkab laps häälitsema. Kolmekuune naerab. 8-9kuuselt kujuneb välja mälu, mäletab tähtsaid isikuid. Hakkab võõrastama. Vanemate abil kogeb, et maailm on sõbralik ja meeldiv paik. Usalduse tekkimine vanemate suhtes. Maimikuiga: 1- 3aastat. Jookseb, hüppab, ronib. Tuleb toime eneseteenindusega (sööb jmt). Perioodi lõpuks on omandanud märkimisväärse sõnavara. On võimeline kujutlusmängudeks ja fantaseerimiseks. Iseseisvumine, oma mina leidmine ja oma tahte proovilepank. Koolieelikuiga: 3-6/7 aastat. Omandab võime kuulda, näha ja kogeda. Ellu ilmub tähtsaid isikuid juurde(igas vanuses). Laps, kellele loetakse palju ette, on nüüd ka ise avastanud raamatumaailma. Kujuneb võime, kus suudetakse teha midagi, et olla õnnelik
lõunasöögirestoranid, konkreetsetele toodetele spetsialiseerunud restoranid: pitsarestoranid, kalarestoranid, küüslaugurestoranid, biifsteegirestoranid jne, konkreetsetele köökidele spetsialiseerunud restoranid: Vahemere, Itaalia, Kreeka, Prantsuse, Vene jne köögile spetsialiseerunud. Restoranid võivad asuda hotellides, laevadel, rongides, firmades jne. Hotellirestoran Pakub hommikusööki hotellis ööbijatele täieliku eneseteenindusega (buffet-lauast) või osalise teenindusega lauast. Pakub lõunasööki hotellis ööbijatele, külalistele ja konverentsikeskuse külastajatele päevamenüü või menüükaardi järgi (à la carte menüü) 13 Pakub õhtuti à la carte menüüd või tellitud eineid. Lõunasel ja õhtusel ajal teenindavad tavaliselt kelnerid või ettekandjad.