Bonaparte'ks. 1814 aasta 11. aprillis lõppes tema valitsemis aeg keisrina. Põhimõtted. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1. Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. 2. Vabaturumajanduse kehtestamine. 3. Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4. Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5. Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Vallutused Egiptus Malta Itaalia Austria Sveits Holland Viini kongress Toimumis aeg: 1814 1815 Toimumise eesmärgik: Mitmete Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme lahendamine. Viimane lahing. Napoleoni viimaseks lahinguks sai Waterloo lahing, mis toimus 18. juunil 1815. Osapoolteks olid
tõlgiti see vigasesse eesti keelde. 1866 kuulutati välja uus vallaseadus mis tegi lõpu mõisnike kohtu-ja polistevõimule vallakogukonnas. RAHVUSLIKLIIKUMINE *Selle all mõistame võitlust nende kultuuriliste, poliitiliste ja majanduslike muutuste eest Eestis, mis kujundasid eesti rahvast rahvuse. 19.saj rahvusliku liikumise eeldused: *19.saj I poolel majanduslikja poliitiline olukorb-balti erikonr, kapitalismi areng, Napoleoni sõdade lõppemine *talurahva eneseteaduse tõus, seoses pärisorjuse kaotamisega *stabiiline talurahva koolide võrk *Eesti rahvusest hraitlasted ja eesti keene trükisõna *ühistegevuse kogemused:ülestõusud, talgud, usuvahetus, välja rändamine, simmanid. 1857-I Üldlaulupidu Tallinas 1864 Palmekirjade aktsioon 1865 Laulu-ja mänguselts Vanemuine 1868 Jakobsoni 3 isamaa kõnet(Aadli ja kiriku vastased) 1869 Üldlaulupidu Tartus 1870 Laulu ja mänguselts koit, Eesti põllumeesteselts 1872 Eesti kirjameeste sets 1878 Sakala
nagu ,,Vanemuine" ja ,,Ilmaline" -K.Jaak Peterson..Ood laulja- See on ülistus loojale, lauljale kes oskab oma sõnumit rahvale edasi anda. · 1816-1819- pärisorjuse kaotamine -Muutus see ,et talupojas polnud müüdavad-talupojad said materjaalselt tugevamaks. -Pärisorjusele järgnes teo orjus.-Seoses sellega saadi lastele rohkem haridust anda. -Ka Euroopas levis haridust toetav mõte ja rahvusliku vabadustoetuste jagamine -Eestis algas rahvusliikumine -Rahvusliku eneseteaduse tõus- kultuuriüritused-Keskpunktiks oli Viljandimaa- Viljakas piirkond- jõukuse kasv.-Teine keskus oli Peterburg. Hiljem sai keskuseks ka Tartu. · 1865 ,,Vanemuise" selts · 1869 laulupidu · 1870 Eesti rahvusliku teatri sünd-Lydia Koidula kirjutas esimese eesti teatri tüki ,,Saarema onupoeg" · Looid palju erinevaid seltse. Friedrich Robert Faehlmann · Sündis Ao mõisas Järvamaal 31. detsembril 1798. aastal.
Rahvusliku ärkamisaja kordaminekud ja ebaõnnestumised 19.sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Rahvuslik ärkamine,rahvusliku eneseteaduse tõus oli omane paljudele rahvastele. Saksamaal ja Itaalias taotleti rahvuse poliitilist ühendamist. Euroopa suurriikide venemaa,Austria ja Türgi poolt alistatud rahvad hakkasid nõudma oma põliste õiguste tagasisaatmist. Eesti talupoegkonna ise teadvuse tõus ,mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 .sajandi keskel,lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti
Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1) Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. Mõjutas enim väikseid Saksa Vürstiriike. 2) Vabaturumajanduse kehtestamine tänu tsunftisunduse kaotamisele ning tänu maa muutumisele eraomandiks. 3) Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4) Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5) Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajajärk lõppes Viini kongressiga, mis toimus 1814-1814. See kongress oli vajalik selleks, et taastada riigi piirid Euroopas, sest Napoleon oli neid muutnud, nn vana korra taaskehtestamiseks. Seda kongressi on nimetatud ka tantsivaks kongressiks, sest õhtuti aja sisustamiseks korraldati palju seltskondlikeid üritusi, kus tantsiti palju valssi. Hoolimata sellest, et Prantsusmaa oli kõikides probleemides, mis 18.saj-19
Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, et nad saaksid mängida härrasrahva pidustustel. 18. Saj levis üha enam muusikaõpetus (nt. ajalehtedes). Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad. 4. Millised tegevused 19. saj. I poolel väljendasid eestlaste soovi säilitada oma kultuurilist iseseisvust ja rahvuslikku identiteeti? Rahvuslikust ärkamisest ja eestlaste kultuurilise eneseteaduse kasvust annavad tunnistust Õpetatud Eesti Selts, ajalehe Perno Postimees, ,,Kalevipoja" Ilmumine, ,,Viru lauliku laulud", Koidula isamaluuletused, Hurda rahvaluulekogumise ürtused, Jakobsoni ,,Kolm isamaa kõnet", Eesti Aleksandrikooli rajamise püüded, Johann Köleri kunstnikutegevus ning mitmed muud ettevõtmised. 5. I Laulupidu. · Aasta, koht, millele pühendatud 1869, Tartu, ,,50aastase priiuse puhul"
algab enesejaotusest. ,,Tugev" leiab endale ise moraali. ,,Tragöödia sünd"- toob teoses välja 2 erinevat ellusuhtumist: 1. dionüüsiline- ühtsus loodusega, instinktide jaatamine, vitaalsus, aktiivsus 2. eneseohjeldamine, kultuur 1. on isandamoraal ja 2. orjamoraal ,,Koidupuna"- sõjakäik moraali vastu, selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada. Moraali peamiseks eesmärgiks on elule kätte maksta ning seni edukalt. Inimesi tuleb ette valmistada ,,suureks keskpäevaks"- eneseteaduse tund, siis mõistab inimene moraali ja religiooni (mille eesmärgiks on inimeste mandumine) ,,Valemõisted" nagu hing, vaim, vaba tahe, Jumal, teispoolsus piiravad inimest. Kristlik enesealandamine pole muud kui võimuvahend, euroopaliku võimukandja tööriist oma vägivalla kindlustamiseks. Tunnetuslik apriorism- inimene tunneb teises inimeses ära ainult iseennast. N pidas ennast rõõmusõnumi toojaks inimestele. Ta
prantslased tegelesid ise salakaubandusega. Inglismaa oli üle läinud vabrikutoodangule ja see oli kvaliteetne ja odav, võrreldes Prantsuse omaga. Põhimõtted mis levisid N vallutuste kaudu Euroopas: · Kaotati feodaalkord- neis, kus see veel eksisteeris, siis selle tulemustel see kaotati. V.a Venemaa! · Tsunftisudlus ja majanduspiirangud kaotati. · Kodanike juriidiline võrdõiguslikus- tsiviilkoodeks võteti eeskujuks. · Rahvusliku eneseteaduse tõus. Vastuolusid oli palju kohtades · Tõi kaasa üldise sõjaväe kohustuse. Viini kongress Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni ajajärgule tegi lõpu Viini kngress, mis oli 1814-1815. Euroopa riikide kongress Viinis. · Et paika panna riigipiirid. · Korrastada poliitilist süsteemi Euroopas. Prantsusmaad koheldi kui suurriiki ja võeti võrdväärse partnerina KUIGI tema pärast olid need sõjad ja asjad.
Budiste 16% Muid (sh. kristlasi) 8% Etniline koosseis: Jaapanlasi 99% Muid (peamiselt korealasi) 1% Rahvus on inimeste ajalooline etnilise ühtekuuluvuse vorm, mis kujuneb ühise keele, territooriumi, majanduselu, kultuuri, psüühilise laadi ja rahvusliku eneseteaduse alusel. Esimest korda mainitakse jaapanlasi Hiina kroonikas "Weishi" 3. saj. EKr ja nimetatakse Wa rahvaks. Maad kaugel mere taga, kust tõuseb päike, nimetasid hiinlased "Zi-ben-go" (päike- juur-maa). Lõuna-Hiina keeles loetava "Zi-ben" vaste jaapanikeeles on Nippon. Jaapani rahvuse pärinemine on vaieldav, on kombeks lugeda seda mitme rassi segunemise tulemuseks. Mitmesuguste rassi tunnuste ja kultuuri järgi on aluseks ainud, keda arvatakse
annaabi.ee 
