suhted arenesid kultuurielu elavnes: loominguvabadus . tühistati karmid tsensuurieeskirjad, sõnavabadus, ajakirjandus avaldas rohkem. 1905. aasta revolutsiooni põhjused mitmed siseriiklikud probleemid põrkusid kokku .rahvas ei usaldunud enam tsaari lubadused asju paradada .politsei ja sõjavägi ei suutnud mässu lämmatda .Verine Pühapäev Rahvusliku liikumise eeldused Eestis uus põlvkond inimesi oli sündinud pärisorjuseta .talude päriseksostmine .rahvuslik eneseteadmine kasvas . A II oli vaadetelt väga vabameelne .valitsus andis paremini järele Erakondade kujunemine Eestis + vaated venestamise vastastele ideedele jäid vastu seisma ajaleht Postimees, eesotsas J. Tõnisson ja ajaleht Teataja Päts. T rääkis igalpool demontratiivselt eesti keeles .P hoolitses, et majandusolukord paraneks. Sotsiaaldemokraatlikud ideed .algul üliõpilaste seas, mistõttu peamine poliitiline vool eestis
järjepidevust tähtsustada. Liberalism liberalisid soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Rahvuslus kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed utopistlikud. Marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist
järjepidevust tähtsustada. Liberalism liberalisid soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Nad nõudsid sõna-, koosoleku-, usu- ja ühinemisvabadust. Riigi ülesandeks jäi olla vaid karm vandekohtunik. Ühesõnaga tähtsustasid nad inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust. Rahvuslus kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Kõik pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed utopistlikud. Marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev õpetus, mis taotles ühiskonna seniste aluste muutmist
Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valmisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Liberalism- soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Liberalism tähtsustas vabadust ja võrdõigsust, et mehed ja naised oleksid võrdsed. Liberalismi iseloomustas vabameelsus. Rahvuslus- kaasnes liberalismiga ning sellega käis kaasas rahvusriikide kujunemine ja areng. Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism- tekkis kuna ühiskonnas avaldus ebavõrdsus ja see ei jäänud märkamatuks haritlastele, kelle seast mitmed polnud rahul ühiskonnas ohtlikult süveneva varandusliku kihistumisega. Uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed utopistlikud. Marksism Taotles ühiskonna seniste aluste muutumist. Marksismid taotlesid ühiskonna seniste aluste
tahab maailma tundma õppida ja keskkonnaga manipuleerida. 4. edukus vs alaväärsus algkooli iga, 7-12 aastat; laps läheb kooli ja talle on oluline kompetentsuse tunde kogemine, õppimine peab hakkama edu tundega, et ma saan hakkama; oluline on 1. õpetaja; edutunde aluseks on positiivse arengu tunnustamine. 5. identsus vs rollihämasus teismeiga, kas tekib terviklik eneseteadmine või endas kahtlemine; mängivad olulist rolli kaaslased ja sõbrad, vanemate roll kahaneb veelgi; hakkab kujunema identiteet, oluline on ka eduelamus ja lapse aksepteerimine ning tunnustamine talle oluliste inimeste poolt; vanem peab olemas olema. 6. intiimsus vs isoleeritus noorusiga gümnaasium ja kõrgkool; tekib valmidus püsisuhteks; olulised on sõbrad ja seksuaalpartnerid; isiklik avatus ja usaldatavus seda pakub suhte
mõista. Olla mõjutusajaloost mõjutatud tähendab olla mõjutusajaloos. See refleksioon pole aga lõpule viidud. Olla ajalooline tähendab olla mitte omada lõpule viidud eneseteadmist. „Mina“ on ajalooliselt kujundatud. Absoluutset transparentsust ei saa saavutada „mina“ suhtes. Subjektiivsus-filosoofia kriitika. Lk 198. Subjekti filosoofia rajas Descartes. „Mõtlen järelikult olen“ – metoodiline kahtlus; kahtlus leiti isenndas. Ajalootu eneseteadmine – mõte, et kõiges muud ma võin kahelda, aga isennast ma tunnen, kaheldamatult ja tõsikindlalt. Tõsikindel eneseteadvus on subjekt; subjekt on alla-asetamine, selleks kindlaks fundamendiks on eneseteadvus. Uusaegne filosoofia toetub sellele ja ka uusaegne teadus; meetodiusk toetub sellele, et meetodi kasutaja on iseendast teadlik. Descartes aga eksis! Cogito pole ajaloost välja tõusmine. Ajaloost välja tõusmine toetub ajaloost mingile antusele. Hegeli eessõna –
Vaimu kõrgeimal arenguastmel, kui Vaimust on saanud Absoluut, on erinevus teadmise ja reaalsuse vahel ületatud. See saavutatakse kõikehõlmava sünteesi käigus: Tees Antitees Süntees Idee Loodus Absoluutne Vaim Mõttes olev idee on idee mingist teisest, väljaspool mõtet olevast Teadev subjekt - teadmise objekt. Hegeli arvates eksisteerib see eristus vaid teadvuse madalamal astmel. Absoluutse Idee tasemel on see eristus kadunud. Tulemuseks on absoluutne eneseteadmine. Hegel rõhutas, et ühtki nähtust pole võimalik mõista lahus üleüldisest kontekstist ja ajaloolisest arengust. KARL MARX (1818 - 1883) võttis omaks Hegeli dialektika ja idee ajaloofilosoofiast, lisas sellele ontoloogilises plaanis materialismi ning sotsiaalses plaanis sotsialismi. Ta väitis, et eraomand põhjustab ekspluateerimist ning sellest tuleb loobuda (lisaväärtuse teooria). Marx püstitas teesi, et sotsiaalsed nähtused ja ajaloo üldkäik on suures osas põhjuslikult
vanemliku ning religioosse kasvatuse mõju. Kultuurilisel tasandil on Jungi järgi vastandid spirituaalsus ja seksuaalsus, kuid need on "seotud vastandid." Vastandite puhul pole tegemist mitte kolme võimalusega kahe äärmuse ja nendevahelise lahendusega, vaid lõpmata avara võimaluste spektriga. Jungi analüütiline psühholoogia on kahe vastandi süntees: ühel pool on spirituaalne (vaimne) eneseteadmine ja teisel teaduslik teadmine psüühika toimimisest. Jungi spiritualismi- ja religiooni-lembelisus tekitasid talle raskusi suhtlemiseks intellektuaalsetes ja teaduslikes ringkondades. Jungi panus psühhoanalüüsi meetodite arsenali seisneb vabade sõnaassotsiatsioonide meetodi kasutuselevõtus. See lubas tal avastada "kompleksid," mis kujutavad endast suhteliselt autonoomseid emotsioonide ja kogemuse moodustisi psüühika arhetüübilise tuuma ümber. Algul
annaabi.ee 
