kaasinimestesse, võib olla väga sügav ja elujõuline, kuid ta jääb poolikuks. Nii pidi inimene paratamatult selleni jõudma, et mõistis hukka teist liiki elusolendite karistamatu südametu kohtlemise ja nõudis eetikalt halastust neilegi. Aukartus elu ees kätkeb elementaarse vastutuse mõistet, mis tuleb inimesel esmalt omaks võtta. Vastutuses peitub jõud, mis sunnib meid õilistama oma individuaalseid, ühiskondlikke ja poliitilisi veendumusi. Eneseteadlikuks saanud elutahtest sündinud aukartus elu ees sisaldab maailma-ja elujaatuse ning eetika üheskoos ja üksteisele. Eetika nõuab, et inimene otsustaks iga kord ise, kuivõrd võib ta jääda eetiliseks ja kuivõrd peab ta elu kahjustamise ja hävitamise paratamatusele alistuma ning seega süüdlaseks saama. Inimesi peaks aina enam valdama elu säilitamise ja edendamise igatsus. Tõeliselt eetilisele inimesele on igasugune elu püha, ka see,
endast maha mehe, kelle nimel ta oli kõigeks valmis, kuid kes ei suutnud isegi viisakalt hüvasti jätta. Tegelased: Eliza Doolittle (Liza/lilleneiu)- räpakas, murdekeelt rääkiv lillemüüjast tänavatüdruk, kes oma teravuse, samuti ka terava mõistusega kasutab elu poolt pakutud võimalusi ja tõuseb klassiühiskonnas kõrgemale kui keegi oodata osanud oleks. Ta ei arene mittte vaid keeleliselt ja ei saavuta puhtust ja ilusat väljanägemist vaid saab iseseisvaks ja eneseteadlikuks, väärikaks naiseks. Henry Higgins(märkmetegija)- foneetika professor, kes võib inimese päritolu ära tunda isegi tänava täpsusega. Ta on väga tark ja jõukas, jätab küll tähtsa aga see- eest labase ja väga ebaviisaka mulje, sest tema ühiskonda suhtumine on teistsugune. Ta leiab, et kõiki inimesi peaks kohtlema mitte hästi ega halvasti vaid samamoodi. Kolonel Pickering- India murrete uurija, kes tuleb Londonisse, et kohtuda
saada. Tegelik sündmustik toimub hoopis inimlikkuse tasandil. Solarisel saavad fantaasiad ja mõtted füüsilise kuju. Seetõttu peab peategelane omamoodi võitlust oma endise naisega, kes on tegelikult ammu surnud. Võitlust peab Kelvin iseendaga. Teadlased läksid küll planeeti avastama, kuid kõige rohkem olid nad sunnitud iseennast avastama ja iseendaga kontakti leidma. Eneseavastus saab sügavama mõõtme, kui Kelvini enda loodud eksnaine muutub eneseteadlikuks, et ta on võõras ja otsustab end tappa. Kas on need Kelvini patukahetsusmõtted või püüd neist mõtetest vabaneda? Ometi need tulevad naise kujul tagasi. "Solarise" suur teema on võõras. Aga mida on mõeldud? Kas võõras on see planeet ja ookean? Või on inimene võõras iseendale? Miquel de Cervantes Saavedra "Don Quijote" "Don Quijote" kandev teema on rännak. Peategelase rännak algab raamatutest, mis viivad ta füüsilisele rännakule
Universaalset tõde ei eksisteeri, ainuke punkt, millele filosoofia toetuda võib, on ajalugu. Ei saa väita, et ühe filosoofi arusaam maailmast on vale või õige, sest sellel ajal oli see sobiv. Mõistus on ajas muutuv, teadmised suurenevad kogu aeg. Maailm liigub iga hetkega enesemõistmise poole. Igale väitele on olemas vastuväide, et nende kohtumisel tekib süntees. Ta uskus, et indiviid on osa ühiskonnast, mis on tähtsam, kui üksikisik. Maailma hing saab eneseteadlikuks kolmes staadiumis esiteks tajub ta, et on indiviid; teiseks, et ta on osa ühiskonnast ning kolmandaks, et ta on osa absoluutsest hingest, näiteks kunstist. Me oleme oma aja lapsed. Kierkegaard oli individualist, tema jaoks oli tähtis leida tõde inimese jaoks, mitte universaalne tõde. On kolm staadiumit elus. Esimene on esteetiline, kui inimene otsib võimalusi meelelahutuseks ning elab tunnetemaailmas. Teine on eetiline, kus elatakse moraali ja kohustuste järgi
nimel, et saavutada üleolek nii ajast kui surmast. Mõistagi see ei õnnestu. Sedamööda, kuidas Jaani refleksioonides ja mälupiltides paljastub ta egotsentrism, nõrgub surmaootuse traagikasse autoripoolset irooniat, mis päädib lõpppuändis surmahaigus osutub luuluks. Nende sarnase tundevärviga romaanide järel sooritab Vetemaa hüppe koomikasse. Rahvuseepose travestias ,,Kalevipoja mälestused" kujutab ta lustaka huumoriga Kalevipoja küpsemist süüdimatust hiiust eneseteadlikuks isiksuseks. Näivalt lihtsameelne esitus võõritab tõhusalt kõigile tuttavat sündmustikku, nii et romaani saab lugeda rahvusliku müüdi profaneeriva ülekirjutusena. Eeskuju võis anda Johannes Semperi psühhoanalüütiline Kalevipojauurimus (1924). Vetemaa segab vaimukalt kokku üksteist välistavad stiilitasandid arhailise ja rahvusromantilise akadeemilisbürokraatlikuga. Ta travesteerib rahvusmütoloogiat
klassi. Jätkuvate majanduskriisidega kasvab ühiskonna pinge nii suureks, et puhkeb revolutsioon. Millal? Marx ja Engels rõhutavad mitmes kohas (nii Saksa ideoloogia kui Kommunistliku Partei Manifestis), et see ei saa tulla enne kui selle objektiivsed ajaloolised tingimused on käes. Töölised ühinevad ametiühingutesse ning tasapisi organiseeruvad, töölised peavad enne revolutsiooni arenema ka eneseteadlikuks klassiks, teadvuse areng aga toimub käsikäes sotsiaalsete suhete arenguga, klassiteadvuse areng seega kulmineerub lõplikult revolutsioonis. Sellest keerulisest olukorrast aitab töölisi välja rühm valgustatud kodanlasi, kes mõistavad olukorda ka natuke ette ning asuvad seda tööliste teadvuse arengut kiirendama. "Lõpuks, neil aegadel, kui klassivõitlus läheneb otsustavale hetkele, omandab lagunemisprotsess
annaabi.ee 
