Tal on grupis meelepärane roll Teda koheldakse seal inimväärselt Kontaktid väljaspool gruppi Võimalus grupist eralduda Vaimupuue raskused kognitiivsel tasemel (psüühiline kõrvalkalle)- arusaamine on raske. Autism Meelepuue nägemise, kuulmise kõrvalekalle. Liitpuue häired esinevad mitmel tasandil. Eripedagoogika on pedagoogika aladistsipliin, mis tegeleb kahjustatud inimesega. Enesestimulatsioon korduvad, stereotüüpsed harjumused. Kajakõne laps kordab kas osaliselt või täielikult lauseid, mida ta on kuulnud. Psühhootiline kõne laps kasutab ebatavalisi ja mõttetuid sõnu, mis pole antud situatsiooniga kuidagi seoses. Seosetu jutt. Passiivne kõne oskus infot õigesti vastu võtta. Aktiivne kõne nähtu, kuuldu, tunnetatu väljendamine sõnadega. 2.Kriisid inimeste elus. 1) Arengukriisid Sünd
ajukuvamise meetodid ei saa teha loomulikus keskkonnas 3. psühhofarmakonide toime uurimine, 4. näoväljenduste uurimine Eksperimendid loomadega neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet kuidas käitub? käitumistestid (sundujumine, plusspuur, uudiskast, avarväli, suhkrueelistus) Tingitud paigaeelistus ja enesestimulatsioon annavad informatsiooni emotsiooni meeldivuse/ebameeldivuse kohta Ajukuvamismeetodid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Millised on põhiemotsioonide tunnused? Nimetage Ekmani põhiemotsioonid. Kirjeldage veel ühte põhiemotsioonide taksonoomiat. Mis toetab põhiemotsioonide ideed ja mida on sellele ette heidetud? Kuidas on veel võimalik emotsionaalseid reaktsioone liigitada?
tugevam. Närviaktiivsus viib märksa suurenenud vere juurdevoolule sinna ajupiirkonda. NT mõõdab mis muutused on aju töös pärast ravimi manustamist Käitumuslikud meetodid loomadel: ärevuse ja uudistamiskäitumise uurimiseks hele-tume kamber ja tõstetud pluss-puur; õppimise ja mälu uurimiseks labürindid, sh Morrise vesi-labürint; sõltuvusainete uurimiseks eneselemanustamine ja koljusisene enesestimulatsioon. - Esmane hinnang: mittespetsiifilised ja lihtsad käitumise vaatlused – värinad, ptoos, ilavoolsu, defekatsioonid, refleksid, sabast näpistamine, katalepsia - Teisene hinnang – juured etoloogias – looduslikes tingimustes käituvad loomad nii; käitumine muudetud kvantifitseeritavaks kontrollitud keskkonnas Uudistamine ja ärevus - Hele-tume kamber ehk spontaanse uudistamiskäitumise edasiarendus; närilised väldivad valgustatud alasid. Testis
milline ontema näoilme, millised on tema elektrofüsioloogilised näitajad; ajukuvamise meetodid ei saa teha loomulikus keskkonnas 3. psühhofarmakonide toime uurimine, 4. näoväljenduste uurimine Eksperimendid loomadega neurobioloogia; need protsessid, mida inimestel eetilistel kaalutlusel võimatu uurida (nt süstitakse rotile x ajupiirkonda x keemilist ainet kuidas käitub? käitumistestid (sundujumine, plusspuur, uudiskast, avarväli, suhkrueelistus) Tingitud paigaeelistus ja enesestimulatsioon annavad informatsiooni emotsiooni meeldivuse/ebameeldivuse kohta Ajukuvamismeetodid 3. Mida tähendab mõiste ,,põhiemotsioon"? Põhiemotsioonid- emotsioonid, mis on omased enamikule inimestest olenemata kultuurist. Üldiselt arvatakse, et põhiemotsioonid on olemas sünnist alates, alguses mitteteadlikud ning kõik inimesed kogevad ja väljendavad neid sarnaselt. Millised on põhiemotsioonide tunnused? Põhiemotsioonide kriteeriumid: - Universaalsete näoväljenduste olemasolu
süsteemil ei laste enam integreeruda. Afektiivseid seisundeid saab modelleerida. Subjektiivse kogemuse mõttes oluline. Sünapsid -> neuromediaatorite mõjutamine. Piirkonnad ei kattu kognitiivsete süsteemidega (ei saa mõjutada funktsiooni, mis ei ole kaasasündinud). Psühhofarmakom mõjutab bioloogilisi, mitte psüühilisi funktsioone. b. GABA, AcCo, serotoniin jt c. Dopamiin: väliste-seesmiste süsteemide relee, enesestimulatsioon *Väike kahjustus virgatsaine anatoomilises „keskuses“ võib anda olulisi koorefunktsioneerimise häireid. *Virgatssüsteemid ei ole kognitsioonispetsiifilised. (F-)koor jaotub virgatsainete paigutuselt väga peenelt, kuid mitte funktsioonispetsiifiliselt. Virgatsainete jaotus ajukoores on lateraliseeritud. Neuroloogiline uurimine: a. Motoorsed funktsioonid – eelkõige halvatus, lihastoonuse muutused, vähem apraksiaid. b. Afaasiad. c
eluaastal, oskus mõista et teistel inimestel on ka oma tunded, mõtted ja nad tegutsevad vastavalt sellele); vähene üldistamisvõime, mistõttu on reeglid raske mõista. Võimekus varieerub intellektipuudest kuni andekuseni. Sotsiaalne areng Emotsionaalne isolatsioon mis ei tulene kasvatusest vaid lapsest endast, enesestimulatsioon (liigutused, millest kasu ei ole, teeb neid kaua aega) ja rituaalid, piiratud sotsiaalsed oskused. Raevuhood. Kommunikatsioon Pilkkontakti ja mitteverbaalse suhtlemise puudulikkus, kõne arenematus või kadu, kajakõne ja kohatu kõne (tihti Aspergeri puhul). Motoorika Omapärane kõnd, rasked hüpped ja jooksmine, haldjaslik olek ja
Verbaalne käitumine nende arust: in, sooritab samaaegselt mitut laadi operatsioone (nii kõneledes kui ka kuulates), 1) taju: verbaalsete stiimulite kodeerimine närviimpulssideks üksuse äratundmine ,,gestaldina" assotsiatsioon mitteverbaalse stiimuliga (,,tähendus") Kõik see toimub neljal tasandil sama aegselt (tänapäeval sellega nõus ei olda, et operatsioondiel on ka mingi järjestus. 2) loome: ,,tähendus" + enesestimulatsioon alternatiivse ,,gestaldi" valik motoorne kood artikuleerimiseks ja realiseerida see. ET mõte on olemas, seda on vaja nüüd kodeerida ainult. Toimub kodeerimine ühelt tasandilt teisele. Problaks selles tänapäeval on nüüd, et lause on valmis enne kui seda hakatske sõnastama, et mõte ja semantika langevad kokku, aga nüüd on et mõtte produtseerimine toimub samal ajal. Osaliselt on assotsiatiivne seos on olemas, nt keegi ütleb tere, ütled kad kohe, ei pea
annaabi.ee 
