eest ka vastutust kanda, mis toimimise vältimatuks on iseloomulik enesearengu tingimuseks oleva positiivse subjektile minapildi säilitamine Eneseregulatsioonist sõltub Indiviidi ressursid on kaasasündinud ja subjekti ressursside ehk teatud omandatud psühhofüsioloogilised sisemiste omadused, mis saades isiksusliku kvaliteetide kasutamine. tähenduse, kujunevad isiksuslikeks
(kiire reageerimise eelistamine) ja “düsfunktsionaalne” impulsiivsus (suutmatus mingit käitumist ära hoida isegi kui selle tulemus on endale kahjulik) Ärevus ja sellega toimetulek Ärevuse kognitiivne teooria (M. W. Eysenck) Kognitiivne nihe (bias) ärevuse ja repressiivse toimetulekustiili korral VIII LOENG Hennecke jt (2014): • Millised on autorite meelest eeltingimused, et tahtlikust eneseregulatsioonist kujuneks püsiv muutus isiksuseomadustes? • Tooge näiteid eesmärkidest, mille pärast inimesed võivad tahta muuta oma käitumisviise, mis sageli on isiksuseomaduste väljenduseks? (trait-relevant behaviours). Sh nii soovitavatest kui 12 välditavatest eesmärkidest (approach and avoidance goals) ning üldisematest ja konkreetsematest. • Isiksust väljendava käitumise muutmine: millised on eeldused, et inimene peaks seda võimalikuks ja suudaks seda läbi viia? •
*Puht-eetilise regulatsiooni mõju on piiratud: -Heidetakse ette „hambutust“, karistuste puudumist, võimetust motiveerida jms NB! Karistamine on võimusfääri osa: see on moraali kehtestamine jõuga. -Olgu see siis institutsioneeritud(seadused, aukohtud, komisjonid) *Samas: „omitting sanc-tions and pealties makes the code appear to be self-serving and focused on protecting the economic intrests of the professionals rather than the interests of the public“ *Küsimus eneseregulatsioonist: professioon seab normid ja sanktsioonid iseseisvalt ja jälgib nende toimimist. Vastutus *Kompleksne mõiste *Responsibility -Vastutus kõige üldisemas tähenduses 5 -Viitab vastutusvahekordadele: kes on mille eest vastutav -Igaüks vastutab enda otsuste ja tegude eest ________ Meediaväline: kodanike blogid, meediakriitika sotsiaalmeedias, kommentaarid, meediauuringud, vabakond, meelelahutuslikud vormid.
edu/wilhelm.hofmann/ 8. ISIKSUSE ARENG K: Hennecke, M., Bleidorn, W., Denissen, J.J.A., & Wood, D. (2014). A three-part framework for self-regulated personality development in adulthood. European Journal of Personality, 28, 289-299. S: Edmonds, G., Jackson, J. J., Fayard, J. V., & Roberts, B.W. (2008). Is character fate, or is there hope to change my personality yet? Social and Personality Psychology Compass, 2, 399- 413. Millised on autorite meelest eeltingimused, et tahtlikust eneseregulatsioonist kujuneks püsiv muutus isiksuseomadustes? Tooge näiteid eesmärkidest, mille pärast inimesed võivad tahta muuta oma käitumisviise, mis sageli on isiksuseomaduste väljenduseks? (trait-relevant behaviours). Sh nii soovitavatest kui välditavatest eesmärkidest (approach and avoidance goals) ning üldisematest ja konkreetsematest. Isiksust väljendava käitumise muutmine: millised on eeldused, et inimene peaks seda võimalikuks ja
organisatsioonis. Lisaks sellele on kõrge eneseregulatsiooniga inimesed võimelised muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis. Uuenduste saboteerimise asemel osalevad nad aktiivselt õppeprotsessis, innustavad teisi sama tegema ja otsivad ise aktiivselt informatsiooni. Sellest tulenevalt suurendab kõrge eneseregulatsiooniga isik grupi ühtsust ja muutub juhi silmis usaldusväärsemaks. Ilminguteks kõrgest eneseregulatsioonist on: kalduvus asju põhjalikult kaaluda, toimetulek teadmatuse ja muutustega, ja integrity võime öelda ei impulsiivsetele tungidele. Problemaatika kõrge eneseregulatsiooniga inimeste tunnustamisel seisneb senises tõekspidamises, et "klassikaliseks" hea juhi tunnuseks on ülitemperamentne suhtumine kõigesse, mida peetakse karismaatilisuse ja jõu ilminguks. Praktika tõestab aga et liigne impulsiivsus (eriti otsuste tegemisel) ei ole eduka juhtimise eelduseks.
aastal. Sõdadevahelises Eestis orienteeruti rahvusvaheliste põhimõtete järel (EAList sai 1930. aastal FIJ liige, omaks võeti ka ajakirjanike rahvusvaheline eetikakoodeks), mida enne Vellneri reporteri-õpikut olid tutvustanud erinevad ajalehed. Ajakirjanduse eneseregulatsiooni vajaduse üle kõneldi Eestis juba XX sajandi algusaastatel. Vahekohtu tegutsemise kohta leidub Eestis vihjeid 1910. aastast, kuid tolleaegsest tegevusest on vähe teada. Kindlamast eneseregulatsioonist saab Eestis kõnelda 1930. aastatest, mil EALi juures tegutses ajakirjanike aukohus. See oli küll üksnes EALi liikmete tarbeks, kuid oli oma põhimõtetes järjekindel (näiteks visati EAL liikmete hulgast välja endine ajakirjanik Jaan Hünerson, kes ministrina hoidus aukohtust kõrvale). Autoritaarse riigikorra tingimustes ei suutnud kutseorganisatsioon kaitsta ajakirjanikke ajakirjandusvabaduse piirangute eest. Samas ei jätnud ajakirjanikud
annaabi.ee 
