alates riietest ja lõpetades maastikuga . Paraku ei suuda me siin arvestada loodusseadusi, ignoreerime oma tegude kaugemaid ja kaudsemaid tulemusi. See, et suudame lähiperspektiivis saada aina enam seda, mida tahame, on pikemas perspektiivis ohtlik. 3) ,,Nagu kõigi elusolendite tahtmistele, pani ka meie eellaste tahtmistele piiri loodus ise, inimene kujunes inimeseks karmis looduses, võitluses nappide ressursside pärast. Nii ei kujunenud inimese enda loomuses piisavalt enesekontrolli, enesepiiramise võimet, oskust loobuda kättesaadavast-pakutavast. Kultuuri ja kitsamalt religiooni pandud tõkked inimese hävitavale eneseteostusele ei ole, nagu nägime, osutunud piisavaks ja neidki on kiirelt purustamas praegune tarbimisfundamentalism, kiirele rahuldusele ja naudingule orienteeritud tsivilisatsioon.´´ Ilmselgelt ei muutu meie elueal asi paremaks, pigem, kui märgata muutust , siis vaid negatiivsuse poole. Minu isiklik arvamus on, et Ameerika on
Loojat. On halb ja ebakõlaline püüda oma tegude tagajärgedest pääseda. On hea, kui ülemäära söönud inimene tunneb valu ja peab paastuma. On halb kui ta annab isudele järele ja pääseb tagajärgedest, võttes sisse toonikume ja muid ravimeid. Veel halvem on kui inimene annab järele oma loomalikule kirele ja pääseb oma tegude tagajärgedest. Kõlbelisi tulemusi võib saavutada ainult kõlbelise enesepiiramise teel. Ma usun, et praegune maailma on muutunud ja muutumas veelgi palju rahumeelsemaks. Seda näitab see, et inimesed esitavad petitsioone ebaõigluse vastu, sealhulgas ka vägivalla vastu. Näiteks tänapäeval võideldakse mitte ainult inimeste, vaid ka loomade õiguste eest. Sedagi tehakse rahumeelselt. Ma arvan, et Gandhi põhimõtted on mõjutanud tänapäeva inimese suhtumist ja mõtlemist. Enamus lääneinimestest usuvad, et 21. sajandil ei saa enam sõda tulla, sest see ei ole ju
(võimuvõitlus), alternatiiv (kohtumõistmine võitluse kaudu). 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal 12. sajandi kavaleriideaal; õigluse kaitse suunad: kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste ees, kohustused jumala ees, kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest · Antiikne voorus: kangelaslikkus sõjas, askeetlik moraal (raske ideaal) · Germaani au: elumõnude nautimine, enda glorifitseerimine, enesepiiramise tasu on nauding · Uusaegne aadliau: peab olema lojaalne, ent tahtmisel võib kuninga ja riigi maha salata; ei tohi ihata sõbra naist, tütart, õde, aga võib magada kogu muu maailmaga jne · Au suurlinnades: materiaalne küllus, poliitiline stabiilsus, mood on staatusesümbol, uhkus ja kadedus käivitavad inimeses töövõime 7. Montesquieu aust monarhiates Niiöelda vale au ei põhine tõelisel voorusel, iseloomustab ennekõike aadlit; aadliau
Kolm peamist suunda: 1) kohustused kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes 2) kohustused Jumala ees 3) kohustused naiste ees 6) Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Antiikvoorus on enesesalgamine, Germaani au on eneseimetlemine. Kindlastes asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine on tasutud aust tuleneva naudinguga. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu vähese vaevaga. Aadliau. Au suurlinnades materiaalne küllus ning poliitiline stabiilsus teevad enesepiiramise ebavajalikuks. Prestiizi ei näita mitte niivõrd käitumine, vaid see, mida me omame ja kuidas me riietume. Mood muudab selle muutlikuks, pidevalt on vaja omandada uusi staatuse sümboleid. Rikkus ei ole oluline iseendas, vaid selleks, et staatust näidata. 7) Montesquieu aust monarhiates Au monahriates on ,,vale au" ei põhine voorusel ega headusel, vaid ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist.
isamaale, aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata piisavalt, võib ta need maha jätta ja tekitada neila mistahes jama. Aadlimees ei tohi kunagi vahetada oma religiooni välja kasu pärast, kuid võib olla nii jumalakartmatu oma käitumises kui vähegi tahab. Ta ei tohi teha lähenemiskatseid oma sõbra naisele, tütrele, õele, või kellele tahes, kes on tema kätesse usaldatud, kuid ta võib magada kogu muu maailmaga. *Uusajal materiaalne küllus ning poliitiline stabiilsus teevad enesepiiramise ebavajalikuks. *Prestiizi näitab mitte niivõrd käitumine, kuivõrd see, mida me omame ja kuidas me riietume. *Mood muudab selle muutlikuks, on vaja pidevalt omandada uusi staatuse sümboleid. *Uhkus, au ja kadedus on mootorid, mis käivitavad inimeste töövõime. Rikkus ei ole oluline iseendas, vaid selleks, et staatust näidata. 7. Montesquieu aust monarhiates *Au monarhiates on vale au, vaid ülendatud arusaamal iseendast.
Kas saab kohustada tegevuseks? Olemas on ka relevantne tegevusetus (kumb on olulisem kas olla riigiõiguses või päikest võtta?). Lisaks on probleem, kas Riigikohus saab vahetult legitimeeritud parlamenti kohustada midagi tegema? Vastus on jah. Kontrolli intensiivsus: Seotud parlamendi mänguruumiga. Mida intensiivsem on kohtupoolne kontroll, seda vähem mänguruumi on parlamendil (ja vastupidi). Teemaga haakub kohtute enesepiiramise olemasolu. Olemas ka vahekontroll kohus kontrollib, kas teod on mõistlikud ehk mõõdukad.
annaabi.ee 
